Nagu iga arhiivi puhul, on ka auviseid säilitava kogu juures oluline kõigepealt paika panna selle kogumispõhimõtted. Alustada tuleks arhiivi tüübi määramisest (isiku- või organisatsiooni arhiiv), lisaks hinnata kogu väärtust, vanust, materjalide hulka, seisundit, säilitustingimusi jne. Kogumispõhimõtetest lähtuvalt on võimalik otsustada, mil viisil arhiiviga edasi toimida: kas seda tuleks korrastada ja säilitada eraomanduses, mõne organisatsiooni juures või hoopis suuremas mäluasutuses. VEMU kogub kõiki erinevaid auviste liike: filme, videosid, helilinte, kassette, plaate, fotosid.
Kuna auviseid on väga erinevat tüüpi, siis enne nende puhastamist-korrastamist on oluline määratleda, mis tüüpi salvestisega on tegemist. Vale lähenemine võib väärtuslikku säilikut kahjustada või selle hoopis hävitada. Kasulikku informatsiooni erinevate auviste määramis-, puhastus-, korrastus- ja säilitustingimuste kohta võib leida Rahvusarhiivi poolt 2003. a välja antud raamatust “Rahvusarhiivi juhised. Fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine”, mis on kättesaadav ka siit! Peale selle on täiendava informatsiooni ning abi saamiseks alati võimalik pöörduda spetsialistide poole.
Lisaks sisukale auviste ülevaatele pööras Piret Noorhani oma õpitoas tähelepanu sellisele uuele ja huvitavale internetileheküljele nagu Eesti Filmi andmebaas ehk www.efa.ee. See on Eesti Filmi 100. sünnipäevaks koostatud lehekülg, kus on olemas kõikide Eestis valmistatud filmide põhjalikud kokkuvõtted. Sealt võib leida ülevaateid nii Eesti filmivaramu kultusteostest kui ka viimaste aastate uutest linateostest. Lisaks on andmebaas kättesaadav ka inglise keeles.
Piret Noorhani lõpetas auviste teemalise õpitoa küsimustele vastamisega ning väikese aruteluga. VEMU/Eesti Õppetöö Keskus soovib kõigile kaunist jõuluaega. Kohtumiseni uuel aastal!
Kadi Kuivits
VEMU/ Eesti Õppetöö Keskuse arhiiviassistent
Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik
