Inglise keele oskuse omandas noormees nobedalt. Õhtuti käis ta keskkoolis õppimas ja päeviti töötas pangas kassiirina, et koguda ülikooliks taskuraha. Paar aastat hiljem oligi ta valmis astuma Michigani Tehnoloogia Ülikooli, kus omandas nelja aastaga bakalaureusekraadi ehitusinseneri erialal.
Kui 1965. a puhkes Vietnamis sõda, otsustas Jaak astuda sõdurina Ameerika Ühendriikide sõjaväeteenistusse. Vajalike põhitreeningute läbimise järel nähti temas juba silmapaistvate võimete ja hea hariduse tõttu ohvitseri potentsiaali.
Tema esimeseks teenistusülesandeks Vietnamis oli inseneride pataljoni koosseisus, vaenlase kõva tule all, teede ja sildade ehitamine. Vietnamis sai ta kaks korda haavata, teenides sellega välja kaks kõrgelt respekteeritud „Purple Heart” medalit. Paranemise järel pikendas Jaak vabatahtlikult kuue kuu võrra oma teenistuskäiku Vietnamis. Pooleteiseaastase teenistuse järel Vietnamis oli Jaak Hansmannil juba kapteni aukraad, misjärel valiti ta osa võtma ohvitseride kursustest. Kursustel viibides teadis ta, et nende lõppedes saadetakse ta Vietnami tagasi ehitusinseneride komandörina. Ootamatult paigutati ta aga Ameerika Ühendriikide sõjaväe eliitüksusesse „Special Forces”, mille liikmed on tuntud ka roheliste barettide, „Green Baret”, nime all. Oma heroismi ja vaprusega teenis kpt. Hansmann välja kaks pronkstähe („Bronze Star”) medalit ja armee aumedali „Commendation”.
Vietnamist tagasi jõudes Jaak abiellus. 1970. a. septembris registreeris sõjavägi teda aga juba Missouri Ülikooli maamiinide ja lõhkainete osakonda, et ta omandaks tsiviilinseneri magistrikraadi. Selleks anti talle aega üks aasta.
Nüüd avanesid kapten Hansmannil Ameerika Ühendriikide sõjaväes juba uued karjäärivõimalused. Koos abikaasaga saadeti ta Saksamaale Mainzi, Ameerika Ühendriikide militaarrajatiste ja kaitsetöötajate ülevaatajaks. Tema kohustuste hulka kuulus ka läbirääkimiste pidamine Saksa peatöövõtjatega ja suuresti tänu tema teadmistele õnnestus Ameerika Ühendriikidel säästa märkimisväärseid summasid, mis hiljem osutus sõjaväele tähendusrikkaks. Paljuski tulenes see sellest, et tal oli keelte õppimiseks imetabane anne, mistõttu ta suutis kiiresti läbi näha kõiki Saksamaa firmade kavalusi, millega nood püüdsid ameeriklasi alt tõmmata. Kolme aasta teenete eest Saksamaal ülendati Jaak majoriks ja kohe saadeti ka täienduskooli „Command and General Staff College”. Seal läbitud aastase kursuse järel ootas teda ees nelja-aastane West Point'i inseneriprojekt, mis oli suurel määral salastatud. Järgnevalt saadeti major Hansmann koos perega neljaks aastaks Ft. Gordon GA-sse, kus tema ametiülesanded olid samuti salastatud. Seal omandas ta ka kolonelleitnandi aukraadi.
Neli aastat hiljem oli pere taas sunnitud kolima, seekord Washingtoni, D.C.-sse, kus ta määrati tööle Ameerika Ühendriikide armee inspektorite peakontorisse („Inspectors' General Office”). Tema enda meenutuste kohaselt oli see talle kõige huvitam kogemus sõjaväelises karjääris, sest tema ülesandeks oli inspekteerida väidetavaid korruptsioonijuhtumeid Ameerika Ühendriikide armees. Sellele ametikohale poleks määratud inimest, kes ei oleks ülemuste silmis olnud laitmatult aus ja usaldusväärne.
Ameerika Ühendriikide sõjaväeteenistusest, 24-aastase teenistuse järel, errumineku järgselt ei olnud Jaagu saavutused aga lõpule jõudnud ja järgnevad 12 aastat pidas ta veel täiskohaga direktori ametit Mechanical Contractors Association of America's.
Kolonelleitnant Jaak Hansmanni põrm sängitatakse mulda täielike sõjaväelike auavalduste saatel maailmakuulsale kalmistule „Arlington National Cemetery” 30. jaanuaril 2014. a.
Enn Saumets
