Ruskview teede ristumiskohas peatudes avanes imeline vaade ümbruskonnale – kaugusse viiv teelint, mida mööda võis mõtted lasta lendu – kuhu küll siit saab minna…..
Ghost Towns ehk tontkülad
Kui sõita põhja poole Airport Roadiga ja siis läände 10. Sideroadiga, jõuate mõne kilomeetri pärast kohta nimega Whitfield, aga kuna ta nii väike on, peate tähele panama, et mitte läbi uhada sealt kiiruga. Koht asub Centre Roadi ja 10. Sideroadi ristmikul ja seal näete ilusat väikest kirikut, ainuke ehitus, mis on ajaloolisest asulast järele jäänud, kuna nüüd on suuremas osas talunike põllud maakasutus-piirkonnas.
1824. aastal hakkas valitsus plaanima anda välja maatükke senini metsikus Mulmuri piirkonnas ja nii tulid perekonnad Lloyd, Graham, Holmes ja Whitely sinna 1832. aastal ning pioneeriküla sai alguse. Miks oli Whitfield hea koht asustuseks? Kahel tähtsal põhjusel: tal oli veekogule, spetsiifiliselt jõele juurdepääs, kuhu sai siis ehitada saeveski ja ta oli ka küllatki suurel ristmikul tollel ajal, kust tuli läbi kohalikku ja kaugemalt rahvast. Alguses oli küla kutsutud Beechnut Corners – oletatavasti sellepärast, et pöökpuid oli piirkonnas, aga 1854. aastal avati postkontor ja et post jõuaks kohale, oli vaja külale korralik nimi, niisiis pandi nimeks Whitfield. Asula aina kasvas ja 1870. – 1880. aastate vahel elas seal kogunisti 125 inimest, kõige rohkem, mis seal dokumenteeriti. 19. sajandi lõpus tegutsesid seal kolm poodi, kaks saeveskit, kolm kirikut, sepikoda, lubjakivi põletusahi, kool, vankrimeister ja puusepp.
Aga nagu mitmete Ontario küladega, hakkas kohaliku postkontori kinnipanekuga ka kahanemine ja elanikud liikusid suurematesse kohtadesse, kus oli rohkem võimalusi. Metodistikirik pandi kinni 1925. aastal ja võeti maha, koolimaja aga ikka seisab ja on nüüd erakoduks tehtud. Anglikaanikirik, mis ikka veel kuulutab, kus küla keskpunkt oli, on ka veel heas korras, kuigi sisse ei saa minna vaatama. Kiriku kõrval on ka hiljuti korrastatud pioneerikalmistu, kuhu on originaal-perekonnad maetud. Mitmed talupidajad piirkonnas aga on ikka veel nende perekondade järeltulijad, nii et küla elab läbi nende edasi.
Kui on himu ja uudistamisvaimu veel, on natuke põhja sõites Whitfieldist ja Terra Nova lähedal samasugune endine väike asula nimega Ruskview. Sinna saab jälle sõites põhjapoole Airport Roadil ja siis lääne poole minnes County Road 21ga, asulakoht on 2 Line East ja 21. ristmikul. 1848. aastal ostis Joseph Lennox riigi käest maalapi piirkonnas ja alustas endale talu ja maja ehitamisega. Varsti tulid perekonnad Rusk ja Newell ka uusi võimalusi otsima ja kodu looma ning mõningaid teenuseid hakati pakkuma uute elanike poolt. 1868. aastal ei olnud asulal ikkagi nime ja postikontori avamisega pandi nimeks Black Bank naljaga, sest elanik Henry Graham täitis ühte vormi kontoris ja seal, kus küsis koha nime, kirjutas ta huupi siis Black Bank ühe küla järgi Iirimaal, kust ta oli pärit ja mida ta ise vihkas.
Seletuseks see, et Grahamil olevat olnud omapärane naljasoon ja postkontori omanik Henry Allen ei saanud naljast üldse aru, aga ei viitsinud ka nime muuta, nii et selleks ta jäigi mitu aastat. 1875. aastal nimetati üks teine asula läheduses Black Bankiks ja siis pidi mõtlema välja uue nime, lõpuks pandi selleks Ruskview enne mainitud tähtsa perekonna järgi piirkonnas ja ka sellepärast, et sealt on imeilusad vaated Georgian Bay poole. Ruskview on üks kõige kõrgem paik Ontarios ja ka Niagara Escarpmentil. 19. sajandi lõpus oli külas 25 elanikku ja tegutsesid pood, kaks sepikoda, kool, postkontor ja saeveski. 1895. aastal ehitati sinna ka Temperance Lodge, kus said käia koos piirkonna inimesed, kes ei toetanud alkoholi müüki, mis oli päris suur liikumine sellel ajal ja 1908. aastal loodi Orange Lodge protestantide jaoks, kes toetasid Inglismaa kuninglikku ainuvõimu. Täna on külast veel järel originaalpood, kaasa arvatud elumaja selle küljes ja ka üks originaalmaja puude sisse peidetud, arvatavasti Joseph Lennoxi või ühe esimese perekonna ehitatud. Minge ja avastage unustatud kohti kodu lähedal!
