Selle taustal mõjub häirivalt, kuidas neid sündmusi valgustab Torontos jälgitav ingliskeelne vene uudistekanal RT (Russia Today). Must värvitakse seal valgeks ja valge mustaks, põimides tegeliku stsenaariumi hulka libauudiseid, lausvalesid ja isegi absurdseid vandenõuteooriaid. Nii keedetakse supp, mis isegi RT töötajatele vastu hakkab. Kaks nende diktorit astusid just sel põhjusel esmaspäeval oma kohalt tagasi.
Ehkki praegu pole veel ametlikult tõestatud, kes tulistas alla Malaisia reisilennuki koos 298 süütu inimesega, usuvad eksperdid ja maailma avalikkus Kiievit – et seda tegid Ida-Ukrainas võimutsevad Kremli poolt mahitatud separatistid. Arvatavasti lasksid nad reisilennuki alla kogemata ja hakkasid siis kiiruga jälgi hävitama. Nüüd, kus välisekspertidel on lõpuks võimalik katastroofikohas oma uurimist läbi viia, on ka lootust, et kogutakse adekvaatset infot ja asitõendeid toimunu kohta.
Endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme usub, et Malaisia lennuki allatulistamine võib viidata sellele, et Venemaa kavatseb Ukraina kriisi hakata varasemast jõulisemalt sekkuma. Helmel on ilmselt õigus – Moskva on taas koondamas suuremal hulgal oma vägesid Ukraina piiri äärde. Separatistide jultumusel pole aga piire. Kolmapäeval tulistasid nad taas alla kaks Ukraina sõjalennukit.
Eesti julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross on veendunud, et Venemaa on ühes Malaisia reisilennuki allatulistamisega hävitanud nüüd oma viimasegi usaldusväärsuse lääneriikide silmis. Et separatistid osutusid rahvusvahelist mõõtu terroristideks, on ka Euroopa Liit välistanud varem nii soojalt soovitatud läbirääkimised Ukraina valitsuse ja separatistide vahel. Vaevalt tulekski praeguses olukorras veel kõne alla mingi modus vivendi sõlmimine [lepliku läbisaamise viis ilma kokkuleppeta] Ukraina valitsuse ja mässajate vahel.
Venemaa on käesoleva katastroofiga astunud selgelt ämbrisse ja surutud nurka – mida ta ka iial ei teeks või ütleks, on lääs kaotanud Moskvasse usu. Isegi Holland ja Austraalia, kus on Venemaasse siiani suhtutud üsna leebelt ning jäädud Ukraina kriisi suhtes ükskõikseks, on nüüd võtnud Moskva suhtes karmi positsiooni.
Lääs on käesoleva katastroofi valguses ilmselt taibanud, et Vene-Ukraina konflikt pole mitte ainult Ida-Euroopa probleem, vaid ohustab kogu maailma ja sunnib suhteid Venemaaga ümber hindama.
Neli kuud on Ida-Ukraina olnud Moskva-meelsete separatistide tallermaa, kus on külvatud vägivalda, vihkamist, hirmu ja terrorit. Moskval kulub oma maine taastamiseks aastaid, kui see on üldse veel võimalik.
Elle Puusaag
