Seekordne Metsaülikool kannab pealkirja „Terve vaim – terve rahvas!” Teema on toonud programmi sellised huvitavad lektorid nagu psühholoogi Ragne Pajo ja psühhoterapeudi Jaak Rakfeldti. Mõlemad käsitlesid oma loengutes nii kollektiivset ja individuaalset traumat. Loengud ei piirdunud vaid teoreetilise aruteluga selle üle, kuidas traumad tekivad või väljenduvad, vaid mõlemad lektorid pakkusid ka strateegiaid enese ja ühiskonna tervendamiseks. Mitmekesised näited avardasid mõtteviisi, kuidas traumasse suhtuda – enne, kui anda hinnanguid, tuleks mõelda, miks inimene parjasti käitub nii, nagu ta seda teeb. Loengute teemadega haakus hästi esmaspäevasel filmiõhtul linastunud teemakohane film.
Kirjandus on oluline osa eesti kultuurist. Ka sel aastal oli mõeldud luule- ja kirjandushuviliste peale. Oma mõtteid jagasid mülastega kirjandusteadlane ja (aja)kirjanik Sirje Kiin ning (aja)kirjanik Elin Toona. Neist esimene tõi publikuni elevust tekitanud teema – Armastus ja seks eesti luules. Ise on ta kommenteerinud teemat järgmiselt: “Vastupidiselt levinud eelarvamusele, nagu oleks eestlased karmi Põhjamaa külmavõetud tunnetega rahvas, kes ei taha ega suuda oma tundeid väljendada, ei vasta tõele ei meie rahvaluule ega kirjandusloo järgi. Armastus on üks põhiteemasid eesti uuemas, lõppriimilises rahvalaulus ning paljude luuletajate loomingus.” Elin Toona pani publiku kaasa mõtlema teemal Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu läheme. Põhinedes oma kogemustele ja teemadele, mida puudutab oma romaanides, käsitles ta väliseestlase elu ja olemust.
Nädala esimeses pooles sekundeerisid nö pehmetele teemadele ajalooprofessor Toivo Raun ja Eesti Kaitseväe reservohvitser Markus Alliksaar. Loengud tõid kuulajateni arutluse siseteguritest, mis tegid Eesti iseseisvumise võimalikuks ning millised on tänapäeval ohud iseseisvusele ja lahendused neile.
Omanäolise teemaga esines Mihkel Raud. Mitmekülgse loomeinimesena kirjeldas ta oma elu, mis on olnud võrdlemisi värvikas. Juba 1986. a, olles alles keskkoolipoiss, liitus ta tollel ajal ülimenuka ansambliga Singer Vinger. Aastate jooksul on ta töötanud nii kirjutavas ajakirjanduses, raadios kui ka teles. Tema sulest on ilmunud üks autobiograafia ja põnevusromaan. Hiljuti valmis tal näidend, mis on osutunud menukaks ka väljaspool Eestit. Avameelselt rääkis Mihkel alkoholismist – oma isiklikust kogemusest ja üldisest probleemist Eesti ühiskonnas. Tema kõnegrupis vesteldakse päevapoliitilistel teemadel – poliitika on olnud talle huvipakkuv teema juba pikka aega. 2010. aastast on ta juhtinud päevaprobleeme käsitlevat saadet “Kolmeraudne” ja alles hiljuti astus ta ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna ridadesse, et järgmistel valmistel kandideerida riigikokku.
Lisaks huvitavatele loenguteemadele kätkeb Metsaülikool endas ka muid põnevaid tegevusi. Kogu nädal on keelekümbluse seisukohalt hindamatu, lisaks loomulikule suhtluskeskkonnale toetavad keeleõpet ka hommikused eesti keele ja kõne grupid. Eesti kultuuripärandit hoitakse siin läbi erinevate tegevuste. Tantsuoskusi saab lihvida rahvatantsutunnis. Õpetatakse käsitöö tegemist, võimalik on kududa ka rahvuslikke kirivöösid. Lõkkeõhtul lauldi ühiselt eesti laule. Laudadel on maitsev eesti toit. Elus on hoitud ka hiiel käimise traditsioon. Filmiõhtutel jõuavad vaatajateni uuemad eesti filmid. Ihu saab puhtaks eestlasele omasel viisil – saunas. Eestlase loodusearmastust toetab kaunis keskkond – kanuuretked, loodusmatkad, gps-matk ja ürgsed väelaulud.
Seda kõike on jõutud esimese poole nädalaga. Ees on teine pool nädalast, mis toob kaasa veel palju uut ja põnevat. Pikemalt kõigest järgmises Eesti Elus.
Jane Kalajärv
13.08.2014