26. septembril saabusid Ottawasse kõrged külalised – Euroopa Komisjoni direktor José Manuel Barroso ja Euroopa Nõukogu president Herman Achille Van Rompuy, kes koos peaminister Stephen Harperiga kirjutasid alla CETA lõpliku versiooni.
Allakirjutamisele järgnenud pressikonverentsil ütles peaminister Harper, et kuigi aastakümnete jooksul on toimunud palju Kanada ja ELi tippkohtumisi, oli seekorde eriline, mis märgib uute vastastikuste suhete algust. Peaministri sõnul on Kanada-ELi vabakaubanduslepe sügavam, laiem ja sisukam kui mistahes varem sõlmitud analoogilised lepped, kuna see avab Kanada eksportijatele 500 miljoni elanikuga ELi turu ning aitab kujundada tõhusamaid kaubandussuhteid.
President Barroso mainis Ottawas, et allakirjutatud leppega saab EList Kanada suuruselt teine kaubanduspartner ja EList omakorda mahukuselt teine investeerija Kanadas. Kanada on ka esimene G7 riik, kellega EL on sõlmitud vabakaubandusleppe.
Vaevalt oli aga tint vastsel lepingul jõudnud kuivada, kui vaatlejad tõttasid esile tooma võimalikke probleeme, mis ähvardavad nurjata viis aastat kestnud lepingu koostajate töö.
Allakirjutatud CETA peavad nüüd heaks kiitma Euroopa Liidu, selle 28 liikmesriigi ja Kanada parlamendid, millega CETA pitseeritaks. Võib aga arvata, et see protsess kujuneb vaevaliseks ja loob parlamentides sobiva platsi poliitiliseks jalgpallimänguks. Vaevalt jätavad opositsiooniparteide esindajad kasutamata võimalust CETA vastu protestimiseks, eeskätt Saksamaal, aga ka mujal. Sakslastele pole meelepärased mitmed CETAga reguleeritavad välisinvesteeringute tingimused, keskkonnakaitse nõuded ja tööõiguse sätted, kuna need olevat vastuolus Saksamaa siseriiklike põhimõtete ja seadustega. Ometi on kõik ELi liikmesriigid, sh Saksamaa, eelnevalt kõnealuse leppe sõlmimist ju toetanud! Kui CETA ratifitseerimine peaks läbi kukkuma, oleks see tohutuks löögiks peaminister Harperile ja tema poliitilisele pärandile.
Kuigi CETA „teeb silmad ette“ 20 aastat tagasi jõustunud NAFTA-le (North American Free Trade Agreement), mis reguleerib vabakaubandust Kanada, USA ja Mehhiko vahel ning annab samas Kanadale eeliseid USA ees, kelle vastavasisulised läbirääkimised ELiga on alles algjärgus, kuuldub nurinat ka Vahtralehemaalt. On juba korraldatud protestimeeleavaldusi ja kritiseeritud CETA tingimusi. Torontos baseeruva rahvusvaheliste investeeringute keskuse jurist Lawrence Herman soovitab leppest koguni kõrvaldada sakslastele vastumeelsed kontroversiaalsed sätted, mis on ju peaaegu võimatu.
Hämmastav, et siinse meedia tähelepanu ajaloolise lepingu sõlmimisele ja ELi tippametnike visiidile jäi ülimalt tagasihoidlikuks.
Elle Puusaag
