Ei tohi ka unustada, et läinud suvel möödus 100 aastat I maailmasõja algusest ja 70 aastat II maailmasõja traagilisest D-Day'st.
Ajalehe Calgary Herald (31.10) kolumnist Val Fortney kirjutab filantroobist ja ärimehest Murray McCann'ist, kes on alati novembrikuus truult rinnas kandnud punast mooniõit, mõtlemata selle tegelikule tähendusele. Kui ta viibis 2008. a Menlo linnakeses Georgias, nägi ta seal sõjaväekalmistul valgete ristide rida ja hauakünkaid, mida parajasti korrastati kangelaste mälestuspäevaks. See vaatepilt rabas meest. Ta mõistis korraga, kui paljud inimesed olid hukkunud ja maksnud kõrgeimat hinda selle eest, et tema saaks nautida oma mugavat elustiili. Nähtu mõju oli nii tugev, et McCann pani aluse omanimelisele veteranide abistamise fondile ja mälestusristide väljaku rajamise projektile Calgarys. Sellel väljakul toimuvad nüüd igal aastal 1.-11. novembrini liputseremooniad, kus osalevad õpilased, sõjaväelased ja kohaliku kogukonna liikmed. Sinna on püstitatud 3200 valget risti kangelaste nimedega, kes on hukkunud I ja II maailmasõjas, Korea sõjas ning rahuvalve missioonides. See ilus algatus on leidnud suurt vastukaja ja tõstnud tähelepanu fookusesse hukkunute elu ja surma. On asutud koguma nende mälestusi.
Kui sageli me üldse mõtleme sõjaväelastele, kes teevad tänapäeval oma parima brutaalse terrorismiga võitlemiseks? Kuivõrd neid tunnustatakse? Oktoobrikuus hukkunud sõjaväelased on juba välja libisenud meedia fookusest; nende mälestuseks toodud lilled on närtsinud ja küünlad kustunud…
On muidugi suurepärane, et novembrikuus pööratakse tähelepanu langenud kangelaste perekondadele ja veteranidele, aga kas sellest on küllalt? Paljud Afganistanist ja Iraagist naasnud sõjaväelased kannatavad psüühiliste häirete all, nad ei leia sageli endale ka õiget rakendust ega tööd.
Võib arvata, et tänavused Remembrance Day tseremooniad toimuvad julgeolekujõudude valvsa pilgu all. Canada Press'i teateil pole aga plaanis mitte ühtki neist ära jätta. See pakuks hirmu külvavatele terroristidele rahuldust ja saadaks neile vale signaali.
Kanada parlamendis on praegu menetlemisel seaduseelnõu, mille kohaselt 11. november võiks olla riikliku pühana vaba päev, nii et rohkem inimesi saaks mälestusüritustel osaleda. Kahjuks arvavad mõned äärmuslikud patsifistid ja egoistid vastupidi – nad tahaksid selle päeva ajaloo prügikasti heita, kuna selle nurgakiviks on möödunud sajandil aset leidnud sõjad. Vaevalt on aga sellel vildakal seisukohal kuigi palju toetajaid hiljutiste sündmuste valguses.
Elle Puusaag
