Kõige õigem amet

Eks ametid ole ju kõik omamoodu kenad. Minu meelest oli põllumehe oma küll kõige etem, aga teine, näe, akkas möldriks, kolmas kinksepaks ja neljas koolmeistriks. Kõik olivad oma ameti peale uhked. Ole nüid mees ja otsi nende ulgast see kõige parem välja. Aga endal oli ikke kihk see kõige parem olla küll.

Noh, tagantperra tarkus, aga käib inge peale, noh. Küsisin Ärmanilt. See vangutas pead, mügistas natuke naerda ja siis kuulutas mu tohmakaks. Enne kui ma oleks korralikult vihastada jõud – see võtab ka minuvanusel mehel juba ivake aega – käskis poiss mul ennast tiivanile toetada ja tähele panna, kui tema tähendamise sõnu kõneleb.

Ärman rääkis, et temal oli old koolivend, kellele kangesti meeldis süia teha. Oli siis võtt naise, aga kööki ta seda ei last. Muutkui vaaritas ise ja tõstis noorele prouale ette, et proovi, kas on kah ea. No proua leidis, et oligi ea ja jäi mehe kokakuntsiga rahule, ei kippundki kööki. Eks tal oli oma amet kah, käis kuskil kunturis tööl, no siis ju peris kena, kui teine söögi valmis teeb.

Aga siis jäi noorik lapseootele ja töölt koju. Mõtles, et nüid tuleb mehele puhkust anda ja tegi ühel päeval ise toidu valmis. Mees maitses, krimpsutas nina ja kamandas, et olgu sihukesel asjal lõpp, tema teeb ise. Noh, jäigi nii. Aga proua pold tegelikult proua ega midagi, oli puusepa tütar ja juba noorest peast õppind aamri ja naeltega ümbre käima. Sel ajal kui mees köögis õiendas, kopsis tema majale uue veranda valmis. Vat siis akkas mehe vunts liikuma. Kui laps oli sündind ja juba ringi kakerdama akkas, läks korra naabrilastele külla ja tuli suure naeruga tagasi, et küll see on imelik pere. Seal teeb ema süia!

Vata siis mul koitis ja akkasi ivake äbi oma rumalusest. Kõige õigem amet on see, mis inimesele meeldib, seda ta teeb ästi. Minu põllumehe amet oli ikke kõige õigem jah. Praegu ma küll ei kõlba enam mujale kui seitungisabasse, aga… eks sinna ole kah kedagi vaja.

Kargu Karla