Loeme mõtiskluse aluseks jumalasõna:
11 Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie! 12 Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide. 13 Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes. 14 Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 15 Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.
16 Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 17 Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde (Johannese 17: 11–17)
Kallis kaasrändaja!
Kõik otsivad kodu, tegelikkuses on see inimese üks suur soov, mida siin maa peal korralikult täita ei saa, sest see Maa pole lõplikus vaimses tähenduses meie viimne kodu. Vaimses mõttes on see kõik nii, nagu oleksime kestval teekonnal, sellisel teel, mille konkreetne suund pole määratud, vaid mida saaks kutsuda teekonnal olemiseks ja selle kestel toimuvaks õppimise protsessiks. Me kõik otsime koduteed. Hea uudis on see, et Jeesus sosistab meie igatsevatele südametele: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ (Joh 14:6)
Johannese evangeeliumi 10. peatüki Jeesuse „mina olen“ seitse lausungite finaali leiame 17. peatüki palves Jeesuse tulevase kirkuse, oma jüngrite ning kõigi usklike eest: „… Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas,…“ (13a) Jeesus on esimene, kes koduteele asub.
TEE
Varased kristlased võtsid Jeesuse õpetuse vastu kui teekonnal püsimise juhendi, kus tähtis ei olnud ette määratud suund ei ilmakaare ega muu tähise põhjal, vaid oluliseks peeti olla kui „tee“ ning kutsuti ka endid kui „teel püsijad“ või „teel käijad.“ Tee kujund esitab reisi kui ideed, kus on rõhutatud liikumises püsimise olulisust, mitte esmalt sihtkohta kui lõppeesmärki. Jeesus on tee Isa juurde – koju. Kristus – rännak usus – , on eluviis või elustiil, mitte ülepeakaela eesmärk pääseda taevasse, Issanda valmistatud eluasemete juurde, vaid Jumalaga isiklike suhete protsessi kogemine.
Mina, nagu enamik kodanikke olen sihtkohta väärtustav inimene. Kui näiteks ühel perekonnal on auto valmis seatud ning kõik vajalik reisiks pakitud ja igaühel turvavööd kinnitatud, võib reis sihtkohta alata. Sama kehtib ka lennureisi puhul. Aasta 2020 jääb nii üksikisikute kui tervetele kogukondadele meelde kui ilma turvavööta reisimine ehk liikumine kiirusega null. Uskudes aina kasvavat majandust inimkonda uuele haljale oksale aitamas ning uusi projekte tulevikus sotsiaalset jätkusuutlikkust tugevdamas, oleme ühtäkki saanud tunnistajateks nende sammaste varingus. Kaardimaja on kokku varisenud. Arvestasin pärast puhkust Eestis tagasilennu piletiga Vancouverisse märtsikuu lõpus, kuid ootamatult ja kiiresti välja kuulutatud eriolukord pani lukku Eesti ning erilise taba taha suleti Saaremaa, kelle võrkpallimeeskond oli märtsikuu alguses julgenud hoiatustele vaatamata vastu võtta Itaalia pallurid ning pidanud nendega maha hulga pealtvaatajaid köitnud turniiri. Pandeemiad tõusevad ootamatult ning nende hävitustöö piirkonnas tarduvad riikide majandused üleöö, nagu oleks neid tabanud vulkaaniline laava.
ELUSAM ELU
Jeesus on tee. Jeesusega kõndimine tähendab:
- Elada elu, kus väljakutsed, pettumused ja ebaõnnestumised pole Jumala otsused, vaid hetked, mil kogeme Jeesust sügavamalt ja intiimsemalt;
- Elada elu, kus armastust ja andestust väljendatakse iga päev suurtel ja väikestel kordadel;
- Elada elu, kus vaimu viljad nagu armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus ja ustavus avalduvad meie elus suurel määral.
- Elada elu eesmärgiga olla Jumala armastuse tunnistajaks ümberkaudsete inimeste suhtes;
- Elada elu, kus teenime Jumalat oma kaaskondsete teenimise kaudu.
Jeesus mitte ainult ei identifitseeri ennast „tõe teena,“ vaid palub, et Isa pühitseks maa peale võitlema jäävaid jüngreid tões: „Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! (17) Peaaegu kõik meist ütlevad, et tahame teada tõde, kuid tegelikult me seda ei tee. Mida me tegelikult tahame, on kuulda midagi, mida me juba teame, või lugeda midagi, mis on kooskõlas sellega, mis meie arvates on tõde. Uusi ideid või lahknevaid ideid, mis enda vaadetega kokku ei lähe, ei kiida inimene sageli heaks, kuigi võivad sisaldada tõde. Sageli seisavad teismelised vastakuti oma vanematega, kes nõuavad lastelt, et nad kõneleksid tõde ja ainult tõde, kuid saavad vastuseks sellise jutu, mille järgi vanemate kõrvad sügelevad.
Tõde tuleb neile, kes tõde otsivad. Mõnikord ilmub tõde kiiresti, mõnikord laseb end oodata või hoopis ilmutab end kummalise nurga alt. Näiteks Archimedes püüdis välja mõelda, kuidas ta saaks aru, kas kuninga kroon oli valmistatud puhtast kullast või seatinast ja pealt kullatud. Tõde selgus ootamatult pärast seda, kui ta oma vannitoas tegeles gravitatsiooni problemaatikaga. Archimedes tormas ootamatult majast välja ning jooksis linna tänavatele, unustades isegi kuue selga tõmmata, hüüdes: ,,Eureka! Ma olen selle leidnud!“
Tõde võib ka aeglaselt saabuda. Thomas Edison ütles, et igas leiutises on kümme protsenti inspiratsiooni ja üheksakümmend protsenti higi. Paljud inimesed aduvad, et Jeesusega kõndides immutab tõde aeglaselt nende elu ja muudab neid pikkamööda. Inimene ei tea sageli kohe vastata, kus või kuidas muutused on toimunud, kuid elule tagasi vaadates mõistetakse siiski, et tõde on neid kujundanud ja vorminud ning teinud neist erinevad inimesed.
JÄRELDUS
Olen hakanud mõistnud, et sihtpunktile keskendumine sunnib mind loobuma mõnestki reisil pakutavast ahvatlusest. Aga olles rahul sellega, et olen teekonnal usaldusväärse Juhiga, kes teab suunda, õpin tasahilju tundma rõõmu teel olemisest ja võtma enesesse tilkhaaval mind immutavat tõde, mis kokkuvõttes võimaldab mul elada vaimselt rikastatud elu isegi siin maailmas ja Maa peal, kus üks häda jälitab teist. Ja võib – olla on sedaviisi isegi „taevas maa peal.“ See on tõesti tõsi!