Hiljuti tüüris sinna dirigent Norman Reintamm Torontost, edendamaks maailma kontsertmuusika kultuuri, olles aasta varem tutvust teinud kohaliku dirigendiga, kes oli teda kutsunud saarel toimuva muusikategevuse juurde.
Pärast saabumist jõulude esimesel pühal, tehti vaid üks harjutus ja G. F. Händeli ,,Messias” kandus kuulajaskonna ette juba 28. detsembril. Normani väitel oli dirigent Julian Bowen nii üldsegakoori kui ka Barbadose keelpillide orkestrit kontserdi jaoks üsna küpseks kujundanud. Ettekannet kviteeriti püstijala-vaimustusega.
Barbadose suurim keskus on pealinn Bridgetown, aga kontsert toimus Speightstownis, mille Peetri nimeline anglikaanikirik pakkus kõige parema akustika.
Olles veidi tähenärija, palusin andmeid solistide kohta.
Normani sõnul olid need kohapealsed lauljad, kes tulid oma kohustustega hästi toime: Gaye Gajadhar, sopran; Edith Moise, alt; Stephen Braithwaite, tenor ja Gary Griffith, bass-bariton.
Kuna Norman Reintamm naasis alles 10. jaanuaril, kasutas ta vahepeal võimalust anda muusikatunde, korraldada mitmed õpikojad ja esitada mõnigi meistriklass, mõeldes tulevikule. Mõte on organiseerida nn. ,,Barbados National Youth Orchestra”. Siinjuures korraldas ta veel teise kontserdi.
,,Kohtusin noore Barbadose elanikuga, nimega Abraham Millington, kes tegelikult õpib Yorki ülikoolis Torontos,” sõnas ta. ,,See on noormees, kes tegeleb õpingutega magistrikraadi saavutamiseks. Korraldasin talle kontserdi, saates tema tromboonimängu ise klaveril.”
Esitasin Normanile veel küsimusi.
Mis motiveerib dirigenti sellist vabatahtlikku tööd ette võtma?
,,Alati meeldib kokku saada teiste muusikutega, teise rahvusega. Saan ise ka midagi õppida ja teised minult. Tahe ja huvi muusika vastu on saare rahval päris suur. Nad püüavad seda teha elust ja hingest. Mõtle selle peale: seal laulab rahvas kirikus koraale neljahäälselt. Ja võimsalt!”
Viimane väide pani mind hetkel mõtlema kogudustele Kanadas. Kui vaid selline harmoonia kostaks ka meie kirikutes! Siis aga jätkasin Normani pinnimist.
Soovisid ehk olla esimene eesti dirigent Kariibi mere saartel?
,,Võimalikult on keegi Eestist juba seal ära käinud. Kindlasti olin esimene eestlane, kes seal kohalikega tööd on teinud.”
Kas kontaktidel oli ka mõni praktiline tulemus?
,,No jaa,” oli vastus. ,,Aasta pärast algab suurema orkestri treening-programm, eriti noortele. Teiseks, minu ja Julianiga võttis ühendust kohalik katoliku ,,monsignor”. Ta palus, et ma tuleval külaskäigul juhataks ka tema kirikus Bridgetownis.”
Selline koostöövaim Normani juures on peegeldunud tema mängus näiteks Trio Estonia koosseisus, integreerides aeg-ajalt bariton Avo Kittaskit Trio kontsertidel.
Millist ühendust leiad sa eeloleva Eesti Rahvusmeeskoori Kanada kontsertreisi ja sinu lõunamaal saadud elamuste vahel?
,,Ette nähtud on samuti mõnegi õpikoja ja meistriklassi korraldamine kontsertreisi vältel kohalikus Kanada muusikaelus. Barbadose rahva tahe ja nähtav armastus muusika vastu moodustab rikkaliku energia varasalve, kui on vaja korraldada Eestist väärtuslikku siinsele publikule, olgu see siis eestlastele või kanadalastele.”
Mida, kui võiksid öelda, sa Barbadoselt kaasa tõid?
,,Päikest, päikest ja veel kord päikest. Päikest muusikale juurde!”
Andres Raudsepp
