Presidendi arvamus tekitas Eesti meedias küsimusi, mistõttu ta oli sunnitud seda põhjendama. Ilves täpsustas, et ta tugines oma ütluses NATO militaarekspertide hinnangule ning märkis, et Venemaa lõikab rünnaku korral Baltimaad muust maailmast ära enne, kui ühelgi kiirreageerimisüksusel on võimalik sinna jõuda. Meenutagem siinkohal vaid Krimmi annekteerimist!
Eesti kaitseväe end. juhataja, erukindral Ants Laaneots arvab, et 4 tunniga pole Eestit vallutada siiski võimalik, kuid tunnistab, et Eesti julgeolekuolukord on tõesti halvenenud. (ERR, 12,04.).
Eurosaadik Indrek Tarand leiab, et presidendil ei pruugiks välispoliitika vallas nii aktiivselt sõna võtta. Kahjuks pole aga välisminister Keit Pentus-Rosimannusel ega peaminister Taavi Rõivasel oma eelkäijatega võrreldavaid välispoliitilisi kogemusi. Nii peab keegi selle vaakumi siis täitma. President Ilvesel on piisavalt nii rahvusvahelist autoriteeti kui ka sellealaseid teadmisi-võimeid kuhjaga.
Käesoleva teemaga haakub viie põhjamaa riigi kaitseministrite ühisartikkel, mis ilmus Norra lehes Aftenposten (12.04.). Selles nenditakse, et Venemaa relvajõudude tegevus on Läänemere piirkonnas ja põhjaaladel viimasel ajal aktiviseerunud ja olnud väljakutsuv, mistõttu sealne julgeolekupoliitiline olukord on märgatavalt halvenenud. Sellega kohanemiseks lubavad põhjamaad teha tõhusamat kaitsekoostööd nii omavahel kui ka Balti riikidega NATO ja Euroopa Liidu raames. Nii lubatakse korraldada rohkem ühisõppusi, jagada luureandmeid jm. “Avaldus on ehituskivi suuremas põhjala ühiskaitse müüris, mida luuakse kümnete, kui mitte sadade aastate pikkuse jagatud solidaarsuse vundamendile,” kirjutab poliitanalüütik Ahto Lobjakas (PM,13.04.).
Venemaa välisministeerium reageeris kõnealusele artiklile teisipäeval juba omapoolse avaldusega, milles taunitakse “Venemaa vastu suunatud Põhjamaade kaitsekoostööd”, aga muretsetakse ka Soome ja Rootsi lähenemise pärast NATO-le. Vene poliitikute arvates peaksid ka Balti riigid oma “teravad ja ülbed” sõnavõtud lõpetama. Jälle dikteeritakse suveräänsetele riikidele, kuidas need peaksid käituma ja mida rääkima!
Küllap häirib Venemaa juhtkonda praegu see, et et enamus Euroopa riigipäid ei kavatse sõita 9. mail Moskvasse Võidupüha 70. aastapäevale. See mõru pill tuleb neil nüüd alla neelata.
Elle Puusaag
