Lugesin nisukest uudist, et Inglismaal tuleb esimesel mail, töörahva püha puhul, suurem missivõistlus, kus kenamad kaunitarid oma sirgeid sääri ja kõveraid kurvesid näitavad. Noh, minu pärast näidaku, kui neil miskit näidata on ja vahtijaid leidub. Aga siis märkasin seda inetut konksu, mis selle ilusa asja külge riputatud. Need pole mitte arilikud kaunitarid, kes seal oma poolpaljast ihu ekspuneerivad. Kõik kuuluvad mõne endise Nõukogude Liidu riigi perre. Kes pole kunagi ühegi nõukogude sotsialitsliku vabariigi kodanik old, seda ilusaks ei tunnistata, olgu vai kuute pidi kõver nigu oina sarv.
No selle ma veel kannatasin kudagi välja, aga lugesin edesi ja sain teada, et Eesti esindajad on kah kohal. Kas neil mõni kroonu templiga paber ette näidata oli, seda pold üteldud, ja nimed olid neil kah peipsitagused, aga ikke eestimaised sotsialitsid.
Kratsisin tüki aega kukalt ja tegin natuke peast rehkendust. Minu arusaamist mööda on see liit juba nii kaua upakile old, et need kumerused, mida praega näidatasse, pole ültse koloosi korda näind, puha temukraatliku valitsuse all valmis treitud. Vai lagunes see liit ainult Venemaal, Inglismaal elab ikke edesi.
Olgu kuda on, minu meelest ei ole see küll iluduskuninganna valimine, sel on inetuse plekid külles. Nisukest nalja ei sobi isegi esimesel aprillil teha, esimesest maist kõnelemata.
Antke andeks, ead eesti emad, et ma teie päeva eelõhtul nisukese jutuga oma kalendrisaba ära narrisin. Teid ma armastan ja austan nigu ennegi. Ainult üks asi jääb ikke inge vaevama. Neist Nõukogude Eesti sildi all kintsunäitajatest saavad kah ükskord eesti emad…
Kargu Karla
