Osavõtjaid oli kokku 225, nende seas 25 eesti päritolu külalist ja nende kaaslased. Edmontoni aukonsulite organisatsioonist olid kohal üheteistkümne riigi esindajad, lisaks kahe riigi esindajad Calgaryst ja Vancouverist. Balli austatud osaliste hulgas olid Kanada militaaresindajad ja kuninglikud ratsapolitseinikud pidulikus vormis ning linnade ja muude valitsuste delegaadid.
Ballisaali viis klaasseinaga koridor, kus kuus seinapaneeli tutvustasid möödujaile Alberta eestlaste ajalugu. Sealsamas pakkusid külalistele esimese šampuseklaasi eesti rahvariietes sarmikad noormees ja neiu.
Programm algas Kanada ning Eesti hümnidega. Tõsteti väike viinapits kuninganna tervituseks, järgmisena ühiselt kõikidele riikidele ning eraldi veel Eestile. Suurem jagu osavõtjaist tõstsid esmakordselt toosti viinaga, olles harjunud tavaliselt veiniga. Angus Watt, Edmontoni konsulaarorganisatsiooni esimees ning Madalmaade aukonsul, tervitas kõiki, tutvustades aukülalisi, aukonsuleid ning selle aasta Alberta Ülikooli kolme stipendiaati. Igal aastal läheb suurim osa ballipileti müügitulust rahvusvahelisel alal õppivate üliõpilaste toetuseks. Loeti ette Eesti suursaadiku Kanadas Gita Kalmeti, peaministri Stephen Harperi ning Alberta leitnantkuberneri Donald S. Ethelli tervitused. Kuna Albertas olid hiljuti toimunud valimised, mis tõid kaasa suuri muudatusi, ei olnud võimalik provintsi peaministril ega ministritel kohal olla nagu varem kinnitatud ega ka uutel ametisse pühitsetutel oma tervitusi edastada. Loositi välja kaks KLMi lennupiletit, mistahes sihtpunkti. Ave Peetri, Alberta Estonian Heritage Society esinaine, juhatas sisse õhtusöögi tänusõnade lausumisega suurepärase koosviibimise ja maitsva toidu ja joogi eest.
Aukonsul Christine Robertson andis peakõnes ülevaate tänapäeva Eestist. Lõpus juhtis ta tähelepanu kinkekottidele, mis igal külalisel ees. Kinkekotid sisaldasid Eesti tooteid: šokolaaditahvel, tükk kadakaga ökoseepi, puust võinuga, kahe salvi näidised, brošüür Eesti kohta. Christine Robertson tänas kõiki ürituse toetajaid, nende seas Eesti Sihtkapitali Kanadas. Ta lõpetas eestikeelse sooviga „Head isu!” kõigile.
Põnevusega oodatud muusikalist ettekannet pakkusid väärikalt sopran Kristina Agur Torontost, Edmontoni helilooja ja klaverikunstnik Helve Sastok ning Lucas Waldin – „Enbridge Artist-in-Residence and Community Ambassador of the Edmonton Symphony Orchestra”, kes on viimase viie aasta vältel üle saja korra juhatanud Edmontoni sümfooniaorkestrit. Kõik kolm on eesti päritoluga. Helve Sastok saatis soprani laulu ja hiljem Lucas Waldini flöödimängu. Tema heliloomingut on mängitud mitmel pool Kanadas ja Euroopas erinevate ansamblite poolt ning ta on välja andnud albumeid. Helve Sastok on ka muusikaõpetaja ja kohtunik ning kirikumuusika juht. Kristina Aguri kindel, viimistletud ooperlik hääl esitas kuulajaskonnale eesti laule: Tule koju, Ei saa mitte vaiki olla, Kuku sa kägu; igale loole eelnes informeeriv ja humoorikas selgitus. Lucas Waldini flöödist ilmnes mahedaim, ilusaim versioon 1970. aastate poplaulust Tallinn. Saali kõla oli hea, aplaus samuti tugev.
Vastavalt rahva formaalsele riietusele, ulatus elegantsus ka pidulikele laudadele, kus ümarate valgete pojengide seas lehvis Eesti lipp. Kogu saali kujundus oli kenasti mõjuval sini-must-valgel alusel, kujundatud Janet Matiiseni poolt. Ka tema disainitud 16-leheküljelisel kaval paistis Tallinna siluett sinise taeva taustal. Sama temaatika kaunistas formaalseid kutseid, mis olid varem välja saadetud.
Väga maitsev viiekäiguline õhtueine algas eestipärase lõhesupiga. Edasi toodi lauale salat ja mustasõstra ning viina graniita. Pearoaks oli veise sisefilee ja hirveliha, magustoiduks trifle rabarberi-maasika kastmega. Iga magustoidunõud kaunistas väike Eesti lipp. Kohvi ajal algas tants viieliikmelise orkestri saatel. Siis oli eriti hästi näha naiste pikki õhtukleite, mis hõljusid ja keerlesid parkettpõrandal.
Edmontonis 23. mail peetud üritus on Kanadas ainus ja esimene kord, kui Eesti on olnud formaalse konsulaarballi võõrustaja. Sarnaseid balle peetakse ka mujal Kanadas, kuid ettevalmistamisel osalevad kõikide riikide esindajad. Edmontonis võtab igal korral üks riik kõik korralduste kohustused ja rõõmud enda kanda. Seekord oli suur au eestlastel ja Eestil.
