Aga kui olin oma istumise saand tooli pääle toetatud ja päike seda vedelat aju veel natuke praadis, siis tõusis sealt üks sutsakas arusaamise auru, mis kinnitas, et minusugune vanamees pole tõeste midagi muud kui üks nudipeaga oinas. Sarvi ei ole, aga ikke proovid poksida. Meisterdad seitungile saba, mida keski kergitada ei viitsi. Jusku teavad, et all pole urruaukugi.
Läksin tuppa tagasi ja kaesin hinternetti, et mida teised ja targemad kirjutavad. Teisi ikke leidsin, targemaid ei kuskilt. Üks jagas õpetust, kuda ilusaid unesid näha. No kuule, uned on minul alati ilusad old, õpetagu parem, kuda ilusat ärkvelolekut saaks. Alati on nii, et nigu silmad lahti saad, nii süda täis läheb.
Võtame kas vai selle kisa ja lärmi, mida nüid Inglise kuningakana ümbre lüiasse. Et olevat juba siis nats ja vaskist old, kui neid sõnugi veel ühestki sõnaraamatust leida pold. Olevat lapsest peast oma parema käe natuke nabast kõrgemale tõst ja nüid vanas eas äkki kurjategija! Lausa ale akkas kenast naisterahvast, aga õiendama kah ei akand. Mina temaga koos koolis ega karjas ei käind, las tuttavad klaarivad neid asju.
No ja siis televusserist kuulutati, et Saksamaal Kölni linnas on kaubanduse kammijate jaoks tehtud penide panipaik. Et viid Pontu vai Polla sinna, kui ise poodisi pidi leegid ja ennast rohkem võlgadesse ajad. Seal on vastava koolitusega inimesed, kes kutsut silitavad, süia ja juua annavad. No minupärast söötku ja silitagu, aga juua minu meelest küll ei tohiks anda. Kölni vesi on ju sama mis otukalonn, see kõlbab ainult peale määrida. Seda jõid ennevanaste Eestimaal ainult paadialused. Kui keski minu Murile pakuks, ta ütleks saksa keeli iuh-auh, pööraks pea ära ja sureks janusse.
Vat nisukused on need kirjamehed, kes minust targemad ja kõvaste makstud saavad. Mää!
Kargu Karla
