Plaadi muusika iseloomustamiseks on bändil mitu märksõna: soulful, progressive, indie-folk-kantri-pop. Mõnda lugu saab kuulata internetis siit:
Uue plaadi muusika on Laura ja Erko sõnul hoopis teistsugune, kui Laura Junsoni esimesel plaadil „Kodus”. „Seal olid eestikeelsed laulud, uuel plaadil ingliskeelsed. Ma ei tahtnud uuele plaadile segamini eesti- ja ingliskeelseid laule panna,” ütleb Laura.
Enamik lugusid kirjutas Laura eelmise aasta kevade muusikaosakonna rakendusliku-kõrghariduse diplomikontserdi tarvis Viljandi Kultuuriakadeemias. Plaadil on kümme pala, ühe kaasautoriks on Erko Niit.
Uue plaadi lood – nagu Laura lood üldse, räägivad elust enesest: „Kõik need teemad, mis mind puudutavad. Olen suur loodusesõber ja mulle meeldib väga heietada lugusid aastaaegadest. Ühe loo kirjutasin konkreetselt kooliõdedele ja -vendadele kooli lõpetamise puhul. Üks lugu räägib Milky Way ehk Linnutee galaktikast. Kui natuke mõelda enesekesksest igapäevaelust kaugemale, siis me inimestena oleme ikkagi suhteliselt väikesed ja võimetud kogu selle ilmaruumi keskel.”
Hea koostöö – hea tulemus
Vahvaid muusikuid on bändis palju, kuid A ja O on Laura ja Erko. Põhimõtteliselt on kogu muusika nende kirjutatud, kuigi mõlemad kinnitavad, et ansambli looming on kogu pundi hea koostöö tulemus: „Meid seob ühine muusikaline tunnetus ja hingamine.” Erko meelest tähistab bändi nime teine pool – The Jeth – seda sõnulseletamatut miskit, mis lõpuks nende muusika loob: „Laura on muusika alge, aga ühine tervik tekib koos pilli mängides.”
Laura on see, kes enamasti kõik sõnad välja mõtleb ja paika paneb. „Vahel mõne üksiku loo puhul olen Eesti luuletajate tekste ka kasutanud,” täpsustab ta. Kuidas täpselt laulusõnad tulevad, ei oska Laura õieti öeldagi: „Õppinud ma küll ei ole, kuidas luulevärsse ritta panna. Sõnad tulevad kuidagi intuitiivselt. Tuleb idee, siis inspiratsioon ja motivatsioon ja ongi valmis. Minu käest küsitakse tihti, et kumb on enne, muusika või sõnad. Minul tulevad need üldjuhul korraga. Tekstist tuleb kõigepealt esimene salm ja refrään, teise salmi kirjutan vahel ka hiljem, kui muusikaline osa juba olemas on.”
Saksofon oli, enam ei ole
Bändi koosseis oli eelmise plaadi aegu natuke teine kui praegu. Mõni liige ja mõni pill on vahetunud,” selgitab Laura. Erko täiendab: „Koosseis on muutunud ja selle on tinginud uue loomingu sünd, mis stiililiselt liigub indie-pop-muusika suunda. Enne oli bändis saksofonist Kristjan Mazurtchak ja suuresti tänu temale sai meie esimene plaat salvestatud. Võiks öelda, et Kristjan oli meie tolleaegne manager. Praeguses koosseisus ta enam saksofoni ei mängi, aga aeg-ajalt oleme trio-kontserte teinud. Bassimees oli plaadil “Kodus” Mihkel Mälgand, nüüd on Heikko Remmel.
Praeguse koosseisuga mängiti-lauldi eelmisel suvel Kidise Tiigimuusikal Pärnumaal. „Saaremaa kitarrilaagris oleme ka esinenud. Me Erkoga olime seal õpetajad ka, juhendasime laulvate kitarristide rühma. Huvitav töö. Sest seal oli nii noori kui ka vanemaid inimesi – kõik huvilised võivad osaleda,” kiidab Laura kitarrilaagrit.
Kitarrilaagris õpetamine pole noorte ainus n.ö. pedagoogiamet, mõlemad õpetavad õppimise, esinemiste ja proovide kõrval ka Pärnu Muusikakoolis.
Erkol peres muusikud, Laural mitte
Igaüks kohtub muusikaga ilmselt omamoodi. Laura ütleb, et muusika tuli tema juurde ise. „Muusika on kogu aeg meeldinud rohkem kui kõik teised asjad. Lasteaias ma ei käinud, aga kui kooli läksin, pandi kohe laulma. Esimene lugu oli „Olen mina piiga pilliarmas”, pidi tantsuliigutusi ka tegema. Ja kohe istus mulle see laval olemine ja laulmine tuli ka välja. Eks sealt see muusikapisik vist külge saigi,” pakub Laura.
Pisik tekitas nakkuse ja neiu läks õppima Elleri-kooli ehk täisnimega Heino Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli. 2009. a detsembris valmis Elleri rütmimuusikute ja Tartu Uue Teatri koostöö viljana muusikal “Suur maalritöö”, mis etendus viiel korral Elleri kooli 90. a juubeli pidustuste raames. Osa muusikat oli Lauralt ja ta ise oli laval ka.
On Erkogi muusikaga seotud juba noorest peale. Millega ta ise ei kiitle, aga teada on, et juba põhikooli ajal tulid esimesed-teised kohad Alo Mattiisenile pühendatud üleriigilisel vokaalansamblite konkursil Jõgeval, sama kordus gümnaasiumi ajal, siis esikohad EMLS-i korraldatud üleriigilisel poisteansamblite konkursil Paides ja 9. Saaremaa koolinoorte kultuuripäevadel. Erkol on ette näidata ka Raimond Valgre festivali oma kategooria parima meessolisti tiitel ning üleriigilise solistide konkursi esimene koht ja Grand Prix.
Geenidega pole vähemasti Laura muusikaarmastusel ilmselt midagi pistmist, suguvõsas teisi muusikuid pole. Erkol küll: „Ema ikka natuke mängis kitarri ja laulis, isa oligi kitarrist.”
Kõik mängivad kõigiga
Bänd Laura Junson & The Jeth pole aga ainus kooslus, kus Viljandi Kultuuriakadeemias džässlaulu erialal magistriõppes haridust viimistlevad Laura ja Erko tegutsevad. Kali Briis Bandis näiteks osalevad mõlemad. Kali Briis jõudis oma looga „Idiot” ka Eesti Laulu poolfinaali (seal valitakse laul, mis esindab Eestit Eurovisionil). Erko teeb ka Paabelis pärimusmuusikat, Laura laulab vokaalansamblis. „Leian, et mida rohkem erinevaid stiile ja žanre läbi proovida, seda oskuslikum oled. Ja teine asi on see, et tuttavaid muusikuid, kellega kampa lüüa, on palju. Samas on Eesti nii väike, et muusikute ring kipub kitsaks jääma ja paratamatult mängivad inimesed mitmes bändis,” ütleb Laura. Erko muigab: „Nii ongi, et kõik mängivad kõigiga.”
