Endel Lippmaa seadis 1980-ndate lõpus ja 90-ndate alguses sihiks Eesti vabanemise N. Liidu ikkest. Võib arvata, et selleks ajendasid teda ka isiklikud motiivid. Tema vanemad ja õde hukkusid 1943. a N. Liidu lennukite õhurünnakus Tartule, kui ühe pommitaja miin kukkus Botaanikaaias asunud Lippmaade korterisse. Ellu jäi vaid tol hetkel majast eemal viibinud Endel Lippmaa, kes oli siis 13-aastane. Oma lapsepõlve kohta on ta öelnud, et nende pere lapsi ei kasvatatud, vaid neil lasti lihtsalt kasvada. Kindlasti tuli see suureks kasuks laste talentide arenemisele. Pole siis ime, et Endel Lippmaa esimene kirjutis ilmus 1940. a ajakirjas „Laste Leht” pealkirjaga „Huvitavad katsed”. Autor oli siis vaid 10-aastane! Ajakirjanik Ain Ruussaar küsis 2005. a tehtud intervjuus akadeemikult, milline oli ta lapsepõlve lemmikraamat. Selgus, et selleks oli üks saksakeelne füüsikaõpik.
Et Moskvas kuuldavaks teha eestlaste hääl, laskis Endel Lippmaa end valida N. Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. Kui N. Liidu ülemnõukogus loodi erikomisjon Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) tühistamiseks, demonstreeris Endel Lippmaa Mihhail Gorbatšoviga sama laua taga istudes temaatika põhjalikku valdamist ja läbimõeldud strateegiat, millel oli suur osatähtsus MRP tühistamises 1989. a.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas oma järelehüüdes, et Endel Lippmaa oli üks Eesti iseseisvuse taastamise müüriladujaid, kelle põhjalikkus, nõudlikkus ja terav pilk nii enda kui ka kaasteeliste suhtes aitas kaasa meie iseseisvuse uuele saavutamisele.
Akadeemik Endel Lippmaa oli kindlasti EESTLANE parimas mõttes, kes ei pühendanud oma elu mitte ainult teadusele, vaid eeskätt meie riigi ja rahva teenimisele.
Elle Puusaag