Kolmandaks, keskkonna kaitsmise liikumine on arenenud primitiivseks kapitalismi – turumajanduse ja majanduskasvu – vastaseks liikumiseks. Paljud selle liikumise teesid on rajatud küsitavale teadusele ja tunnetele. See liikumine on eriti tugevalt juurdunud keskkonnakaitse- (Environmental Protection Agency) ja siseministeeriumi (Interior Department) organisatsioonidesse, mis annavad välja lugematuid eeskirju, mis nõrgestavad eraettevõtlust ja takistavad selle produktiivsust ja arengut. Selle liikumise äärmuslikud liikmed nõuavad majandusliku arengu peatamist ja kahepäevast töönädalat.
Neljandaks, hariduses peavad õpilaste huvid olema primaarsed, mitte õpetajate ja garanteeritud teenistusajaga professorite huvid, mille rakendamist avaliku sektori ametiühingud edukalt on nõudnud ja nõuavad. Ei tohi lubada teatud maailmavaate propageerimist hariduse nime all.
Viiendaks, immgratsioonipoliitika ei tohi soosida immigrante Ameerika kodanike arvel. Enamik immigrante saabub Kolmanda Maailma riikidest ja kogemused on näidanud, et nad ei sulandu nii kergesti Ameerika ühiskonda, mis tekitab ühiskondlikke pingeid.
Kuuendaks, autor tunneb muret Ameerika sõjaväe võimsuse vähendamise üle suuremate kärpimiste läbi, mis on aset leidnud president Obama valitsemise ajal. Ajalugu on näidanud, et kui ollakse sõjaliselt tugev, siis vastased kardavad ega puuduta sind. Kui läheb sõjaks, siis on see praegune noor generatsioon, kes peab sõtta minema. Samal ajal on näiteks puna-Hiina tugevasti oma relvastust suurendanud.
Mark Levini raamat on püsinud New York Timesi hästi müüvate raamatute (bestseller) nimekirjas ilmumisest saadik. Eks tulevik näitab, kas see jääb hüüdjaks hääleks kõrbes või on sel mingi mõju. Akadeemia ja peavoolu meedia on tugevalt häälestatud selle vastu. Kõige mõjuvam vahend on selle raamatu ignoreerimine.
Tarvo Toomes