Septembrikuu viimasel nädalal on juba kolm väliseestlaste põlvkonda tähistanud kodumaalt lahkumise päeva. Suur hulk inimesi põgenes omaalgatuslikult kommunistide eest. Teine osa lahkus koos sakslastega. Eesti taasvabanemise järel anti sellele päevale uus ja kogu rahvast haarav nimi ,,Vastupanuvõitluse päev“.
Alates Eesti okupeerimisest 1939. aastal algas tegelikult eestlaste vastupanuvõitlus kahele meid anastanud okupatsioonile, mis kestis ühes või teises vormis kuni 1991. aastani. Uue riikliku tähtpäevaga hindame väärikalt väliseestlaste ja kodueestlaste panust erinevais vormides toimunud vastupanule.
Artikli peatsis toodud Piibli Apokrüüfide tekst viib meid juutide antiiksele vabadusvõitluse radadele, milles meiega palju ühist. Rahval puudusid jõud ja vahendid vaenlaste võitmiseks. See ei takistanud neil alustada vastuseisuga tabanud kurjusele. Apostel Paulus iseloomustab seda nii: ,,Ära lase kurjal võitu saada sinu üle, vaid võida sina kuri headusega“ Rm. 12;21. Pauluse tekst oli kirjutatud algkristlastele tollase paganliku Rooma maailmariigi mõjudele vastu seismiseks.
Kurja ei saa võita kurjusega. Tuleb leida teised vahendid selleks. Vastselt kuningaks saanud Taavet kasutas endise kuninga Sauli kurjuse võitmiseks oma kandlemängu oskust. Meie rahva kurjuseimpeeriumi vastast võitlust aitas kiiremini lõpetada ka kogu rahvast ergutav vabaduselaul.
Tuntud rahvakirjanik Jaan Kross on hästi piltlikult kirjeldanud okuptsioonideaegset vastupanuvõitlust mitmes romaanis. Tema 100. a juubeliks välja antud mälestuste kogu ,,Jaan Kross. Kallid krantsid“ käsitleb Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega EVR seotud vastupanuliikumist mõlema okupatsiooni ajal. Jaan Kross on ise selle rahvusliku vastupanu eest kinni istunud mõlema võõrvõimu ajal. Mõlemad okupatsioonid vihkasid Eesti iseseisvust. Toon originaalteksti sellest raamatust lk. 54. ,,Sarv esitas oma tegevust Saksa-vaenulikuna, ent venelaste arusaam, et saksa- ehk natsivastane tegevus oli samas ka vene- ehk nõukogudevastane, oli paigas juba Tiefi valitsuse protsessidest. Lääne demokraatiale orienteeritud vastupanuliikumine, mis taotles Eesti iseseisvuse taastamist ja ,,Nõukogude Liidust lahtirebimist“ kodanlik-demokraatlikul alusel, oli venelaste silmis ohtlikumgi kui kaasajooksmine natsidega. Sakslane oli löödud, pärisvaenlane oli nüüdsest vaba maailm …. sest just niisuguse vastupanuliikumise olemasolu tõestas venelaste agressorisihte ja ohustas ,,vabastaja rolli“.”
Mõlemad okupandid süüdistasid Krossi sisuliselt ühes ja samas asjas – rahva iseseisvuse taastamises!
Ajad on muutunud. Üldjoontes võitlus hea ja kurja vahel jätkub tänase päevani. Okupatsioon võib toimuda ka ilma sõjalise sekkumiseta.
Ka isiklikus elus võime samuti kaotada oma tõelise iseseisvuse ja vabaduse. Isiklik ,,vastupanuvõitlus“ kurjale on täiesti reaalne. Kristusevastasest kurjusest haaratud Saulusest sai pärast Kristusega kohtumist uus Paulus, kes oma elu lõpul tunnistab: ,,Ma olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.“ 2.Tm.4;7.
Tähtsaim on säilitada usk headuse võidusse kurjuse üle! Vastupanuvõitlus kurjusele jätkub uuel rindel.
Head ja tarka võitlemist!
