Samuti motiveeris tudengeid kursusel osalema dokumentalistika ning filmikunsti õppimise ja praktiseerimise võimalus. “See kursus on minu jaoks erakordne võimalus õppida valdkondlike spetsialistidega, kuidas jäädvustada ajalugu,” ütles Williams Kolledži tudeng Grace Sullivan, kes kaalub dokumentaalfilmi alal karjääri tegemist. Kursusel oli võimalus osaleda seitsmel üliõpilasel.
Esimese nädala jooksul õpiti tundma Eesti lähiajalugu kirjanduse ja dokumentaalfilmide kaudu. Teise nädala õppekava keskendus suulise ajaloo kontseptsioonile, tekstiloomele dokumentaalfilmis ning filmi tehnilisele toimetamisele. Kursuse filmiproduktsioon põhineb Kogu Me Lugu metoodikal – Kogu Me Lugu on Eesti suulise ajaloo kogumise algatus, mille raames kogutakse, uuritakse ja jagatakse Eesti perede lugusid Saksa ja Nõukogude okupatsioonide ajast.
“Rääkisime Jimiga tudengitest ka pärast loengute lõppu. Nad kõik olid nii elevil oma intervjueeritavate lugudest ja teadsid täpselt, millele nad tahavad keskenduda. Nad elasid tugevasti “oma” inimestele kaasa. See on suur au, kui keegi oma isiklikku lugu sinuga jagab, ja meil on nii hea meel näha, et õpilased sellest rõõmu tunnevad,” ütles filmitegija ja kursuse üks juhendajatest ning Jim Tusty abikaasa Maureen Tusty.
Koostöös Kogu Me Lugu operaatori Ants Tammikuga intervjueerisid kursusel osalejad kohalikke väliseestlasi New Yorgis ja Baltimore/DC-s. Washington DC-s võõrustas tudengeid Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Eerik Marmei, kellega viidi samuti läbi videointervjuu.
Mõned teemad tõusid intervjuudes korduvalt esile. “Mitmed intervjueeritavad mainisid võõraste inimeste juhuslikke heategusid, paljudel juhtudel Saksa sõdureid või tsiviilisikuid, kes põgenevaid eestlasi ning nende peresid aitasid, toitu jagasid või neid kriitilistel hetkedel oma katuse alla võtsid,” meenutab bioloogia professor Lois Banta, kursuse koordinaator ja üks juhendajatest.
Peaaegu iga intervjueeritav kirjeldab Banta sõnul üleskasvamist tugeva kohusetundega olla “parim eestlane, mis ta suudab olla”. „Külma sõja esimestel kümnenditel ei teadnud põgenikud, kas Eesti identiteedi säilimine Nõukogude Liidus on võimalik, mistõttu uskusid eksiilis olevad kogukonnad, et nemad võivad olla ainsad alles jäänud eesti kultuuri ja keele kandjad,” lisab Banta.
Tunnistades intervjueeritavate kirjeldamatuid kaotusi ja vastupidavust nende traagilisi lugusid salvestades, seisid nii üliõpilased kui nende juhendajad vastamisi keeruliste küsimustega. “Mida mina oleksin sellises olukorras teinud? Kuidas muutub mõeldamatu igapäevaseks? Mis on isiklike ja kollektiivsete traumade mäletamise ja talletamise hind? Mis on nende mälestuste unustamise hind?” mõtiskleb Lois Banta.
Jim Tusty, kes koos abikaasa Maureen Tustyga on tuntud kui 2008. aasta ühe edukaima dokumentaalfilmi “Laulev revolutsioon” autor, usub, et vaatamata sellele, et tegemist ei olnud professionaalsete filmitegijate, intervjueerijate või arhivaaridega, tegid tudengid head tööd.
Hetkel on kursusel osalejad ametis järelproduktsiooniga, mille tulemusel valmivad intervjuude põhjal loodud lühifilmid. Filmid lisatakse Kogu Me Lugu veebipõhisesse kogumikku ning neid kasutatakse hariduslikel eesmärkidel nii Eestis kui välismaal.
Lisainfo:
Kontaktisikud:
Sandra Vokk
Kogu Me Lugu projektijuht
sandra.vokk@unitasfoundation.org
+372 5064450
www.kogumelugu.ee
www.unitas.ee
Lois Banta
Professor of Biology
Gaudino Scholar
Williams College
413-597-4330/4347
biology.williams.edu/profile/lbanta
