MF-ist on lekkinud ligi 11,5 miljonit dokumenti, mis paljastavad, kuidas on kasutatud maksuparadiisideks peetud riikides registreeritud firmasid oma isiklikes huvides ja rahapesuks.
Arvatakse, et MF kujutab endast ainult kesta ja et investorite raha on tegelikult paigutatud hoopis mujale, teistesse riikidesse. MF-il on The Guardian'i andmetel esindusi 42 riigis, sh ka Lätis. Lisaks Panamale puudutavad dokumendid Bahama saartel, Seišellidel, Neitsisaartel, Niuel ja Bermudal registreeritud ettevõtteid.
Kõigi aegade suurima dokumentide lekke osalised
Reuters'i ajakirjanik Stigtryggur Johannsson nimetab Panama paberite leket ajaloo suurimaks taoliste skandaalide seas, mis paljastavad globaalse eliidi salakavalaid tehinguid oma rikkuse peitmiseks ja maksude vältimiseks.
Õhtulehe 4. aprilli juhtkirjas nenditakse, et MF-ist lekkinud dokumentide sisu ei tohiks meid üllatada, sest kogu maailm kasutab maksuparadiise maksusoodustuste saamise eesmärgil.
Andmebaasis on 140 erinevat võimukandjat üle kogu maailma. Panama dokumentides on andmeid 880 Eestiga seotud ettevõtte kohta. MF-il oli Eestis 7 klienti, samuti on Eestiga seonduvalt kirjutatud 22 kasusaajast ja 80 aktsionärist.
Nimekirjas on samuti Ukraina president Petro Porošenko; Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi perekond; Briti peaministri David Cameroni isa jpt.
Pole vast üllatus, et korruptsioonivõrgus sipleva ja eetikat eirava Maailma Jalgpalliliidu (FIFA) mustad tehingud on samuti kirjas nendes paberites. Seal on ka mainitud Hispaanias mängivat Argentina jalgpalli superstaari Lionel Messit, kelle maksudest kõrvalehiilimist on Hispaania võimud juba varem uurinud.
Offshore ehk maksuparadiis
Maksuparadiisi all mõeldakse riike, kus on soodne tulumaks (nt Iirimaa) või kus on võimalik ebaseaduslikult maksude maksmisest kõrvale hiilida ja kus toimub rahapesu. Kui esimene võimalus on legaalne, siis teine seadusevastane. Maksuparadiisi kasutamine on ebaseaduslik juhul, kui maksuametile ei deklareerita kõiki oma tulusid (ÄP, 04.04.).
Paljudes riikides on juba käivitatud Panama paberite intensiivne uurimine. “Panama lekke üks tulemusi on eeldatavasti võimudevastaste liikumiste tugevnemine ja äärmusrühmituste toetuse suurenemine,” kirjutab europarlamendi saadik Kaja Kallas (ÄP, 07.04.). Mitmetes pealinnades, eriti Reykjavikis ja Londonis, on juba korraldatud rahvarohkeid meeleavaldusi.
Venemaa Panama paberite skandaali keskmes
Ajalehe Süddeutsche Zeitung'i uurimisrühma juhi Bastian Obermayeri sõnul puudutab andmebaasi kõige olulisem osa Vene presidenti Vladimir Putinit, õigemini tema lähikondlasi ja seda, kuidas Kremli eliit Ukraina kriisiga seotud majandussanktsioone väldib. Putin kommenteeris 7. aprillil Panama dokumentide skandaali, nimetades neid pabereid “informatsioonitooteks”, mille eesmärgiks on destabiliseerida olukorda Venemaal ning külvata usaldamatust võimude suhtes.
Ehkki Putini nime pole otseselt kusagil dokumentides mainitud, küsib ajakirjanik Clifford G. Gaddy, kas mitte Venemaa pole segatud kõnealuste dokumentide lekitamisse. Gaddy hinnangul ei kahjusta need paberid Putini mainet. Kelle huvides ja millistel motiividel on džinn korraga pudelist välja lastud? Kes seda tegi?
Vastuseid nendele küsimustele praegu pole. Gaddy on veendunud, et seda tehti poliitilistel motiividel ja üleüldise kaose tekitamise eesmärgil. Tema hinnangul on Panama paberite lekitamine Kremlile nagu hane selga vesi, kuid võib destabiliseerida lääneriike.
Kui sõnad ja teod ei lähe kokku
Panama paberite esimene “ohver” on Islandi peaminister Sigmundur Davíð Gunnlaugsson, kes koos oma abikaasaga asutas offshore firma. Gunnlaugsson astus läinud nädalal ametist tagasi. Ajakirjaniku ja Islandi reiside giidi Askur Alase hinnangul raputab Islandit Panama paberite pärast praegu kõige suurem ühiskondlik-poliitiline kriis.
Olukord on eriti irooniline selletõttu, et enne võimule saamist juhtis Gunnlaugsson rahvaalgatust “Islandi kaitseks”, lubades kaitsta riiki “sepavasaraga raisakotkaste eest”, kes tahavad Islandi pankadest raha välismaale välja tõmmata. Ta rõhutas, kui tähtis on, et islandlaste ja Islandi firmade varad oleksid kodumaal, et Islandi kroon oleks kaitstud. “Sõnad ja teod ei lähe kokku, on paljude islandlaste arvamus, ja Panama paberid kinnitavad seda,” kirjutab Alas.
•••
Tavakodanike ja poliitilise riigiaparaadi vahelise lõhe märke on tänapäeval märgata paljudes riikides. Pruugib meil vaid silmad pöörata lõunanaabrite poole, kus presidendiks rühkinud establishment'i poliitikud on olnud sunnitud tagasi astuma vähese toetuse tõttu. Rahvas ei usalda või suhtub skeptiliselt võimuesindajatesse. Panama paberite skandaal võimendab seda veelgi.
Üldistusena võib öelda, et tegemist on massiivse globaalse korruptsiooniga, mille lõppu polnud selle artikli kirjutamise ajal näha.
Elle Puusaag
