Kui sisepoliitika mõjutab välispoliitikat
Ajakirjanikud märgivad, et ehkki riigijuhid kiidavad NATO ühtsust, esineb riikide vahel ka erimeelsusi – peamiselt suhtumises Venemaasse. Siin sõltub paljugi liikmesriikide sisepoliitilisest olukorrast, mis omakorda mõjutab kogu alliansi välispoliitikat.
Nii tegi Kreeka peaminister Alexis Tsipras tippkohtumisel ettepaneku lõpetada sanktsioonid Venemaa vastu. Kanada välisminister Stéphane Dion püüab Moskvaga suhteid siluda. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier süüdistas Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande ütles aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.
Leedu välisminister Linas Linkevicius mainis, et püüded avada mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suhtes, on endiselt päevakorral. Kahjuks nõrgestab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust nende positsiooni ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes rangema joone hoidjaks.
Ühtsuse nimel
Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama. Tema arvates tuleb NATO-l Venemaale kindlalt vastu astuda. President Obama leiab ka, et USA ja Euroopa riigid peavad koondama poliitilise tahte ja võtma endale konkreetsed eesmärgid Euroopa koostöö kindlustamiseks. “Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla “tavapärast lähenemist”. Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati,” rõhutas Obama (FT, 08.07.).
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et NATO on ühtne, mida näitab ka otsus paigutada liitlasväed Balti riikidesse. Luik lisas, et NATO tippkohtumisel rõhutati alliansi ühtsust ja otsiti tasakaalu Venemaaga suhtlemiseks. Ta rõhutas, et [NATO] ühtsus on olemas, ehkki mitmetes riikides on käimas tugev sisepoliitiline debatt Vene teemal (ERR, 09.07.).
Eesti ja NATO
Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase hinnangul on Varssavi kohtumise kõige olulisem sõnum see, et kõik 28 liikmesriiki võtavad NATO alusdokumendi 5. artikli kohustust väga tõsiselt. “Peaksime pisut maha rahunema ja andma välja sõnumi, et ei ole sõda. On rahuaeg,” rääkis kindral Terras.
Eesti välisministri Marina Kaljuranna sulest ilmus tippkohtumise eel ajalehes The Washington Post (07.07.) artikkel pealkirjaga Estonia needs NATO's help against Russia, milles ta nendib, et vähe on muutunud 2014. a Wales'i tippkohtumisest saadik – pole mingeid märke, et Venemaa kavatseks täita oma rahvusvahelisi kohustusi – otse vastupidi! Minister Kaljurand nendib, et see, kuidas Venemaa süvenevale agressioonile (õhuruumi rikkumised, salapärased allveelaevad jm) vastata, on Eesti jaoks prioriteet. Et Eesti on väike riik, on NATO toetus kriitiliselt oluline, eriti võimaliku hübriidohu tingimustes. Eesti julgeolek on tänu NATO ja Euroopa Liidu liikmelisusele paremini kindlustatud kui kunagi varem.
Venemaa reaktsioon Varssavi kohtumisele
Leonid Bershidsky kirjutab Bloombergi võrgulehel ilmunud artiklis (07.07.) pessimistlikult, et Varssavi tippkohtumine võib süvendada mittevajalikke pingeid Venemaa ja alliansi vahel.
Venemaa reageeris teravalt NATO tippkohtumisel langetatud otsustele, nõudes nende kohta detailset selgitust NATO-Vene nõukogu (NRC) kohtumisel, mis toimus 13. juulil Brüsselis suursaadikute tasemel. (See kohtumine polnud käesoleva artikli kirjutamise ajal veel lõppenud.)
Vene suursaadik NATO-s Aleksandr Gruško ütles: “Ootame avameelseid ja tõsiseid kõnelusi eelkõige teemadel, mis puudutavad NATO hoogustunud tegevust Vene piiride lähistel ja selle mõju Euroopa ja selle piirkondade julgeolekule ja stabiilsusele.”
Omaette pettumuseks on N. Liidu ekspresidendi Mihhail Gorbatšovi kriitika, kes ütles, et NATO on valmistumas mitte enam külmaks, vaid koguni “kuumaks” sõjaks Venemaa vastu (IF, 09.07.).
Kuid Venemaa reaktsioon ei piirdunud ainult sõnadega. Läinud nädalavahetusel intensiivistas Moskva märgatavalt sõjategevust Ukrainas – küllap selletõttu, et Varssavis viibis ka Ukraina president Petro Porošenko ja et seal arutati Ukraina praegust olukorda.
Vastates Saksa ajakirja Der Spiegel (09.07.) küsimustele ütles mõjukas Vene välispoliitiline nõuandja Sergei Karaganov, et Venemaa ei usalda Läänt viimaste aastate pettumuste tõttu, millele reageeritakse vastavalt: “On olemas selline asi nagu taktikaline üllatus. Võtke teadmiseks, et me oleme tugevad, nutikad ja otsustusvõimelised.” Kas ei kõla see varjatud ähvardusena? Tõesti – NATO ühtsusele pole mingit alternatiivi.
Elle Puusaag
