Vata kuda need ilma asjad käivad. Sõber armastab, vaenlane armistab. Vaenlane sulle juba armu ei anna. Tegelikult ei anna armi kah, see tekib ise, kui aav kinni kasvab. Aga selle mehega, kes lahingus su kõrval seisis, seob sind vennaarm.
Naljakas, aga tudengitel pidada see asi olema teistmoodu. Nemad kah armastavad üksteist armistada, aga mitte sõjas, vaid rahuajal. Tehasse tuell, antasse sõbrale rapeeruga (nii nad seda vehklemise riista vist kutsuvad) siuh-säuh üle näo ja ongi arm paigas. Ja see on kah vennaarm, oma korpuratsijoonivenna käest saadud.
Kokkuvõttes näib olevat sedasi, et kui sul arm näos, oled aritlane. Kui südames, oled mats.
Ead sõbrad, ega ses jutus vist suurt iva ei ole, aga ma lasen sellegipoolest seitungisse panna. Parem ikke lugeda minusuguse lolli targutamist, kui lasta mõnel targal ennast lollitada.
Kargu Karla
