Subscribe Menu

Kanada päevik – Edukas rahvaloendus


Möödunud nädalal saabus e-postkasti huvitav teade, teemal, millest sai aastal 2011 kirjutatud päevik. Ja ka Meie Elule aastal 2001. Otsa, intrigeeriva pealkirjaga: tänavune rahvaloendus oli edukaim siin riigis 1666. aastast saadik! 350 aastat tagasi oli muidugi Kanada Prantsuse territoorium, pärismaalasi teadagi ei konsulteeritud, ja eks see prantslaste toonane täpsus bürokraatias ja pisike rahvastik määras seda saavutust. Kuid mida riigi peastatistik Wayne R. Smith oma peaaegu et hooplevas teates rõhutas, oli see, et moodsas, st Kanada peaaegu 150 aasta pikkuses riiklikus ajaloos, oli vastajate protsent kõrgeim kui kunagi enne.

No muidugi. Seaduslikult karistatav, kui ei vasta. Nii on alati olnud, aga pärast viimast, 2011. aasta rahvaloendust arreteeriti nö retsidivistlikke mittevastajaid, ankeeditäitjaid, Briti Kolumbias mäletatavasti üks vabaduse ja inimõiguste eest võitleja polnud mitukümmend aastat oma kodaniku „kohustusi" täitnud. Kohtus mõisteti talle isegi vanglakaristus, mis mälu järgi aga apelli järgselt muudeti tingimustega karistuseks, trellide taha teda ei pandud. Rahvas teab, et nüüd võtab riik asja tõsisemalt kui kunagi varem. Eks ole neil lihtne infoajastul kindlaks teha, kes oli pai, kes mitte.
www.census.gc.ca


Siiski, nõukogudelikku 100% vastajate arvu ei saavutatud, 98,4 protsenti leibkondadest võttis asja tõsiselt, mis ikka tähendab, et mõni kas anarhist, libertariaanlane või muidu riigikorda eirav inimene kehitas õlgu, lõi käega.

Rahvaloenduste taga tänapäeval on kohalike olukordade tsentraliseeritud riigi valitsuses arvestamine, võtmaks samme, et näiteks infrastruktuuri korrastada, vaesemates linnades, piirkondades suuremat riigitoetust nii praktiliselt kui majanduslikult korraldada. Mitte nii nagu näiteks tsaariajal, kui tähtis oli vaid see, et keegi maksudest ei pääseks. Või kroonust.

Nii et toona oli asi rahas. Egas praegugi siin riigis pole ka asjad teisiti, kuna paraku müüb statistikaamet andmeid edasi erasektorile, eriti marketingi firmadele. Kuigi anonüümselt, siiski paljude arust privaatsust rikkuv. Miks peaks keegi erasektoris – ja ausalt, kui selle peale mõelda, statistikaametis – teadma leibkonna sissetulekut. Eriti, kuna maksuamet seda juba teab?

Tänavuses nö pikas ankeedis küsiti intrusiivseid küsimusi vaimse tervise kohta. Jällegi,...

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more