Siiski, nõukogudelikku 100% vastajate arvu ei saavutatud, 98,4 protsenti leibkondadest võttis asja tõsiselt, mis ikka tähendab, et mõni kas anarhist, libertariaanlane või muidu riigikorda eirav inimene kehitas õlgu, lõi käega.
Rahvaloenduste taga tänapäeval on kohalike olukordade tsentraliseeritud riigi valitsuses arvestamine, võtmaks samme, et näiteks infrastruktuuri korrastada, vaesemates linnades, piirkondades suuremat riigitoetust nii praktiliselt kui majanduslikult korraldada. Mitte nii nagu näiteks tsaariajal, kui tähtis oli vaid see, et keegi maksudest ei pääseks. Või kroonust.
Nii et toona oli asi rahas. Egas praegugi siin riigis pole ka asjad teisiti, kuna paraku müüb statistikaamet andmeid edasi erasektorile, eriti marketingi firmadele. Kuigi anonüümselt, siiski paljude arust privaatsust rikkuv. Miks peaks keegi erasektoris – ja ausalt, kui selle peale mõelda, statistikaametis – teadma leibkonna sissetulekut. Eriti, kuna maksuamet seda juba teab?
Tänavuses nö pikas ankeedis küsiti intrusiivseid küsimusi vaimse tervise kohta. Jällegi,...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.