Meierei tegutses aktiivselt kuni 1970. aastani. Hiljem kasutati seda 450 m² suuruse üldpindalaga hoonet kohaliku majandi kontori ja laoruumidena, samuti elati seal korterites. 1990ndate algul jäeti hoone maha ja see hakkas lagunema. Kui Paduvere talumuuseum selle Jõgeva vallalt endale 2009. aasta kevadel ostis, oli osa katusest sisse kukkunud ja aknad ning uksed lõhutud. Maja aga hunnikutes kõikvõimalikku sodi ja prahti täis.
Järgmisel kevadel 28. mail toimus esimene Pedja meierei talgupäev, kus osalesid: Hilje Link, Egle Arula, Ulvi Pint, Merike Kram, Kersti Vadi, Uuno Laul, Enn Kurg, Imre Roosipuu, Karli Soolepp, Kauri Soolepp, Endel Otti, Kaido Lehtla ja siinkirjutaja.
Järgmisel, 2011. aastal algas Pedja meierei renoveerimine muuseumiks-loomemajaks. Hoone renoveerimistööde peatöövõtjaks sai Juta & Kaido OÜ, kes on seda tööd lõpuni teinud. Lisaks veel mitmed teised ehitusfirmad alltöövõtjatena.
Kuigi mitmele esimesele rahastusprojektile saadi eitav vastus, tehti esimestel aastatel palju tööd (eelkõige koristus ja lammutus) ära talumuuseumi omavahenditest ja ühiskondlikus korras.
Nüüd, kevadel 2022 jõudsid tosin aastat väldanud ehitustööd lõpule. Renoveerimistöid on tehtud Euroopa Leader meetme toel, samuti on aastate jooksul ajaloolisse hoonesse panustanud Eesti Vabariigi kultuuriministeerium, kultuurkapital, KOP, Jõgeva vald ja rääkimata talumuuseumi enda toetusest.
Taastatud Pedja meiereist saab piirkondlik mälupank oma arhiiviga (dokumendid, fotod, kirjalikud ja helilised mälestused, rariteetsed ajalehed-ajakirjad, paljude ajalooliste isikute arhiivid), mille juurde kuulub ka avalik raamatukogu. Nii leidub arhiivis ajalehe Postimees numbreid 1880ndatest aastatest. Rikkalikult saab tutvuda väliseesti kirjanduse ja ajakirjandusega. Fondis on Eesti Spordiliit USA-s materjalid, mille aastate eest saatis muuseumile Lakewoodis elanud arhivaar Herbert Lääne.
Samuti kaunistavad uut muuseumihoonet paljude erinevate spordisangarite auhinnad. Teiste seas ka Torontos elanud odaviskaja Hans Moksi materjalid. Need on muuseumile annetanud Hans Moksi abikaasa Meeli.
Erakordsena saab külastaja uudistada ka 1976. aasta Montreali suveolümpiamängude ametlikku mündikogu, mille annetas muuseumile Aimi Zechanowitsch. Vanas meiereis saab vaadata ka Austraalia eestlaste Lea ja Erik Holmi olümpiameeneid.
Lisaks on majas erinevad muuseumitoad ja mitmed väljapanekud, mis puudutavad kunagise Vaimastvere valla, Jõgeva valla ja kodukandi suurmeeste lugusid koos kohaliku ajalooga seotud dokumentide ja fotode eksponeerimisega. Samuti ka kunagise Tooma Sookooli arhiiv.
Olulisel kohal on aga pühitsetud Eesti lipu säilitamise lugu lähedal asuvas Läänemardi talus, kust on pärit aastaid Torontos elanud professor Karl Aun. Just tema sünnitalus peideti Eesti Üliõpilasseltsi sini-must-valget pea pool sajandit okupatsioonivõimude eest. Läänemardi talu asub Kõola külas, Pedja meierei ja Paduvere talumuuseumi suvekompleksi vahel.
Eraldi nurk on pühendatud Pädekülast pärit nimekale ajakirjanikule Olev Antonile ja kauaaegsele Vaimastvere piirkonna juhile Heino Läänele.
Läbi mitme korruse eksponeeritakse meiereis aga Pallases õppinud maalikunstnik Osvald Lääne teoseid. Kokku on vaatamiseks 53 kunstniku tööd. Täiesti unikaalsed on tema poolt 1980ndatel joonistatud reklaamid Jõgeva linnas linastunud filmidele. Taastatud meiereile annavad Osvald Lääne omanäolised maalid juurde nii salapära kui huvitavust.
Meierei suures saalis asub seminari-konverentsi ruum. Samas on võimalik korraldada kontserte, teatrietendusi või piduõhtuid. Teisel korrusel tulevad lisaks püsiekspositsioonile erinevad töötoad (kangasteljed, käsitöö, maalimine, lauamängud), kuhu oodatakse kõiki huvilisi. Muuseum tahab töötubade juhendajateks kutsuda oma ala meistreid.
Pedja meiereis asuv muuseum-loomemaja, mis väärib ka külakeskuse nime, annab võimaluse Paduvere Talumuusemi Seltsi tegevus muuta aastaringseks.
