Näiteks. Mihkel vihkab suve, meelitab talve. Ei saa aru, pärisin miks. No lund on taluelus ka vaja. Pole tarvis karjatada, loomad lauta, sügisel sai talirukis külvatud, vajab talvel katet ja märga kevadel, elutsükkel selline. Kas ma sellest siis aru sain, tagantjärgi küll.
Laadad, kõrtsiskäimised olid ka Mihkliga seotud. Seda, kuna suured tööd olid tehtud. Vanalell ei elanud oma nooruses, aga muheles vuntsi, kui ta neist kommetest rääkis. Ju need omaaegsed mihklid olid, noh mihklid. Saan ka aru, miks hea töömehe kohta öeldakse, et on oma alal mihkel. Ikka kaugelt üle keskmise.
Aga ehk mihkli kõige tähtsam saavutus oli selles, et mitte ainult ei märkinud ta sügise kohalolekut, aga mihklipäeval pani rahvas, vanalelle sõnul, ilma eriti tähele. Sest just Mihkel oli too, kes ennustas sügist, talve ja kevadet, ilma ja olusid.
Vaat, mis kõik meelen on. Oinad olid arad mihklipäeval, noored käisid kõrtsis ja laadal, talurahvas puhkas ning vaatas taeva poole, et mida tulevik toob. Oleks elu tänapäeval nii lihtne. Ei, Kertu teatab, et lollikastist lubati homseks vihma. Ja kui sadu ei tule või tarkade poolt lubatud külma talve ei tule, siis selles pole mihkel süüdi, vaid pigem tunaeilsete kommete unustamine.
Vabarna Volli
