Ottawa animafilmifestivali žürii tunnustas kõrgelt Sander Jooni võistlustööd ja tõi selles esile autori „Inventive use of perspective. Great sight gags – unique and not your typical go-to. Does what animation does best – transforms. Loved the sparse colours and design.”
Enne ärasõitu Eestisse andis aga Sander Joon pühapäeval, 25. septembril OIAF'i keskuses Ottawa Arts Court Studio saalis 2 Daly Avenue'l lahkelt intervjuu Ülle Baumile, mille toome siinjuures „Eesti Elu” lugejateni.
ÜB Tere tulemast Kanada pealinna! Kuidas Sa otsustasid tulla Ottawa animafestivalile?!
SJ Saatsin oma filmi Ottawasse ja minu film osutus üheks valituks filmifestivalile esitatud 2311 filmi hulgast. Kuna Ottawa on üks suurimaid ja olulisemaid festivale maailmas, siis Eesti Kultuurkapital toetab selliseid reise ning see aitas langetada otsust ka ise festivalist osa võtta. See on minu esimene reis väljaspoole Euroopat.
ÜB Kas Sinu ootused said teoks?
SJ Arvasin algul, et see festival on väga ametlik „strict”. Festival kujunes aga väga elavaks ja elavaks ka tänu kõigile nendele inimestele, kes siia olid kokku tulnud.
ÜB Sa võitsid eile õhtul selle animafestivali CRAFT AWARDS seas ühe väga tähtsa preemia – parima animatsioonitehnika preemia oma tudengifilmi „Velodrool” eest.
SJ See on just see, millega sa animafilmi tegemisel kogu aeg tegeled; et selle eest auhind saada, on väga suur tunnustus.
ÜB Festivali žürii märkis ära filmi juures Sinu perspektiivikasutuse leidlikkust, unikaalset, mitte tüüpilist lähenemist ning žüriile meeldisid Sinu metamorfoosid, „sparce” värvid ja kujundus. Veel kord – palju õnne! Võitsid juba selle aasta juunis ka peapreemia Austraalia suurimal Melbourne'i animatsioonifestivalil, kus seesama film osales festivali pōhiprogrammis. Kas oled võitnud ka veel teisi preemiaid selle filmiga?
SJ Norra Fredrikstad Animation Festival on veel üks festival, kus mu film „Velodrool” võitis festivali grand prix' eelmisel aastal. See tuntud festival hõlmab Skandinaaviamaade paremikku ja nendes riikides on väga kõrge animafilmide kultuuri tase ning et seal auhinda saada, on tõeliselt suur au. 2014.a. võitsid Fredrikstadi animafestivali peapreemia Priit ja Olga Pärna „Lendurid koduteel”.
ÜB Kui vana Sa oled ja kus oled õppinud?
SJ Olen praegu 26-aastane ja lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse ning praegu olen magistrantuuris. Viimased aastad olen just tegelenud selle filmiga.
ÜB Kuidas idee sellest filmist tekkis ja miks just film jalgrattast?
SJ Idee tekkis Berliinis ühes suurimas Tempelhof pargis, mis oli tegelikult endine lennujaam. Külastasin Saksamaal oma sõpra ja ootasin kohtumist temaga. Tempelhofi pargis oli väga palju jalgrattureid ja neid jälgides kujunes välja mul see jalgratta visioon. Mu huvi jalgratta vastu sel hetkel muutus nii tugevaks, et läksin treki vastas asuvasse jalgrattapoodi, et maanteejalgrattaid lähemalt vaadata ja uurida. Seal see idee areneski edasi.
Tegelikult alustasin filmi tegemisega Norras, kus olin 2014. a sügisel Volda linna rahvusvahelises ülikoolis, kus oli palju vahetusüliõpilasi. Volda linn on väga ilus linn fjordide vahel. Eestlane Andres Mänd, Valda ülikooli animatsiooniosakonna juhataja sai minu mentoriks nende õpingute ajal ja selle filmi tegemise alustamisel. Reiside ajal leiad uut inpiratsiooni, kohtad uusi inimesi ja vestlustest nendega saad uusi ideid, teadmisi ja uusi mõtteid. Õppisin Voldas neli kuud. Eestise tagasi minnes jätkasin tööd selle filmi kallal. Eesti Kunstiakadeemias ootas veel ees üks semester ja minu mentoriks oli professor Priit Pärn. Ka tema andis mulle ideid, kuidas filmi ideed paremini vormistada.
ÜB Millal film lõplikult valmis sai?
SJ Velodrool kujunes minu Eesti Kunstiakadeemia lõputööks. Eilm esilinastus 9. juunil 2015. a. Sõpruse kinos Tallinnas. Kohal olid ka kõik teised lõpetajad. Juuli lõpul hakkasin uurima, kuhu saaks seda filmi saata.
ÜB Millistel animafestvalidel on Velodrool tänaseks esinenud?
SJ Film on jõudnud erinevatesse riikidesse nagu Norra, Soome, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Austraalia, Saksamaa, Jaapan, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid. Kui ma nendest festivalidest osa võtan, siis ka kohtun oma sõpradega, keda juba eelnevatest festivalidest tunnen.
ÜB Animafilmide tegemisel on abiks suur fantaasia, aga ka joonistamise oskus. Mis andis Sulle tõuke animafilmide tegemiseks ja ka joonistamiseks?
SJ Väiksena meeldis mulle palju joonistada. Avastasin 10-11-aastaselt, et saab pilte liikuma panna ja tegin siis mitmeid „flipbook”‘e ning olin 12-13-aastane, kui sain teadmise, et seda saab ka arvuti abil teha. Sellest saingi tõuke animafilmide tegemiseks, millele olengi nüüd keskendunud ja ka valisin selle oma erialaks.
ÜB Mida soovitad nendele, kes tahaksid animaatoriks saada?
SJ Nad ei peaks mõtlema, kas nad joonistavad hästi. Arvan, et joonistamise oskus animatsiooni puhul ei ole kõige tähtsam, oluline on filmi puhul liikumise taju. See oli minu jaoks mingis mõttes väga üllatav avastus, et Eesti Kunstiakadeemiasse võetakse vastu ka inimesi, kes ei oska traditsiooniliselt hästi joonistada, aga neil on teatav taju liikumises.
Minu filmid on inspireeritud Jaapani animaatorite filmidest, eelkõige Jaapani indie filmidest.
ÜB Suur tänu Sulle, Sander, ja soovin Sulle edu edaspidiseks! Jääme ootama Sinu uusi filme ning osavõttu ka järgmisel aastal Ottawa festivalist, mis toimub 20.-24. septembril.
Ülle Baum, Ottawa
FOTOD – Ülle Baum (©2016)
