Vastuse leiame majandusteaduse põhiseadusest, milleks nõudmise ja pakkumise seadus. Kui ühte toodet või teenust on rohkem, kui on nõudmisi, siis hind langeb senikaua kuni nõudmine ja pakkumine on võrdsed ehk tasakaalus. Kui ühte toodet või teenust on vähem, kui on pakkumisi, siis hind tõuseb, kuni nõudmine ja pakkumine on võrdsed, ehk tasakaalus.
Nafta, mida maapõuest pumbatakse, peab läbima rafineerimisvabriku, enne kui sellest bensiin saab. Suure bensiini nõudmise tõusu puhul need vabrikud ei suuda nõudmist täita, nõutavat bensiini ei ole küllalt ja hinnad tõusevad. Bensiini autodele müüjad ei ole ainsad rafineerimisvabrikute kunded. Lennufirmad vajavad samuti bensiini ja on suured ostjad. Bensiin on nendele suureks kulupostiks. Peale selle ostavad bensiini spekulandid, ülirikkad eraisikud või rahakad firmad. Kui nemad arvavad, et bensiini hind tulevikus tõuseb, siis ostavad nad bensiini oma lattu, olgu see tegelik või paberi peal. Selle võrra turul pakutava bensiini hulk väheneb ja hind seetõttu tõuseb. Kui nad aga arvavad, et bensiini hind tulevikus langeb, siis müüvad nad oma laod tühjaks, mis paiskab rohkem bensiini turule, mis teeb bensiini odavamaks.
Praegu on nafta hind püsinud suhteliselt stabiilsena, kuna bensiini hind on tõusnud rohkem kui nafta hind. Põhjuseks on kartus, et Hormuzi väin, mille kaudu Iraani nafta maailmaturgudele jõuab, võib sulguda, kui Iraani peaks rünnatama.
See vähendaks tunduvalt maailma naftaturul saadava nafta hulka.
Bensiini hind mõjutab riikide majandust tunduvalt. Selleks, et maalt põllumajandusprodukte, toitu, linna viia, on vaja neid transportida, millest tavaliselt suur osa toimub veokite abil. See tõstab toidu hinda. Turism on mõjutatud bensiini hinnast, sest ta oleneb auto- ja lennutranspordist.
Kuigi see pealiskaudsele vaatajale nii tundub, et bensiinifirmad mängivad kokku, see tegelikkuses siiski nii ei ole.
Tarvo Toomes