Subscribe Menu

Viinis reostati nõukogude monumenti

Tundmatud kurjategijad reostasid 13. aprillil Punaarmee monumenti Viinis. Päeval, mil Austria pealinna vabastamisest Punaarmee poolt möödus 67 aastat, oli kallatud kesklinna nooblil Schwarzenberg-platsil oleva mälestussamba peale lakkvärvi. Vene Föderatsiooni suursaadik Sergei Netšajev ütles Austria uudisteagentuurile APA: „See on rünnak meie ühise ajaloo vastu." Ka eelmisel aastal, päev enne Teise maailmasõja võidupäeva 8. mail, toimus samalaadne aktsioon.
Punaarmee kangelasmälestussammas, mida austerlased kutsuvad ka "venelaste monumendiks" püstitati 1945 mälestamaks Punaarmee 17 000 sõjameest, kes kaotasid lahingus Viini all oma elu vabastades austria pealinna natsidest.
Punaarmee monument Viinis. Foto: wikipedia.org

Ausamba joonise tegi major S.G. Jakovlev, leitnant M.A. Intesarjan valmistas sellest mitmeid makette juba enne, kui lahing oli üldse toimunud: 20 m kõrgusel sambal seisab punaarmeelane Nõukogude Liidu lipu ja vapiga, üle õla on ta visanud Kalašnikovi. Sammas on raamistatud 8 meetrit kõrgete sammastega, millel leidub Sergei Mihhalkovi luuletus, kuid ka kaks Stalini tsitaati.
Mälestussamba püstitamisel kasutati nii austerlaste kui saksa sõjavangide tööjõudu. Punaarmee sõduri sissevalamisel kasutati 15 tonni proksi, samba jaoks toodi kunagisse Habsburgide dünastia metropoli 300 m³ Engelsbergi marmorit. Schwarzenberg-väljaku lõunaosa kandis kuni 1946 nime Stalini plats.
Mälestussamba avamisel esines kõnega tollane riigikantsler Karl Renner, kes seisis raske ülesande ees. Ühelt poolt pidi ta tooma esile NL-le tänu Austria vabastamise eest, kuid samas ei tohtinud ta oma kiidusõnadega liialdada, kuna lääneliitlased oleksid muidu arvanud, et ta on venelaste marionett.
Venemaaga sõlmitud lepingu kohaselt on Viini linnavalitsus kohustatud valvama ja restaureerima nõukogude mälestusmärki. Viimati korrastati seda 2009. Sõdurite jäänused, kes olid maetud ausamba alla, maeti hiljem ringi Viini keskkalmistule. Algselt mälestusmärgi ees seisnud tank viidi aga metropoli sõjamuuseumisse.
Kohalikud nimetavad Schwarzenberg-monumenti ka herneausambaks. See nimetus tuleb tõenäoliselt ühest nõukogude abiaktsioonist: 1. mail 1945 andis Stalin käsu jagada Viini nälgivale elanikkonnale 1000 tonni herneid.
Ausammas on leidnud koha ka Austria kriminaalajaloos. 1947 võeti kinni kaks 19-aastast noormeest ja üks 25-aastane naine, kes väidetavalt plaanisid mälestusmärgi õhkulaskmist. Peale noorte süüdimõistmist, kirjutas siseminister Oskar Helmer alla nende armuandmiskäsule. 1958 leiti mälestusmärgi tagant Ilona Faberi laip. Oletatav mõrvar mõisteti kohtus aga õigeks. 1962 leiti monumendi juurest kott lõhkeainega. Jäljed viisid Itaaliasse, mitmed kahtlusalused peeti kinni. Peasüüdlane mõisteti pea kümneks aastaks trellide taha, kuid ta suri peatselt peale süüdimõistmist. Tema kaaslased mõisteti tingimisi vangi.

Aino Siebert