Subscribe Menu

Soomepoiste mälestuspäev 2017


Seekordne traditsiooniline soomepoiste mälestuspäev oli pühendatud Soome Vabariigi 100. aastapäevale, soomepoiste Soomest kodumaale tagasituleku ning Tartu all toimunud Pilka ja Pupastvere lahingute 73. aastapäevale.

Kell üks päeval toimus Muuksi linnamäel Põhjatähe mälestusmärgi juures pärgade ja lillede asetamise tseremoonia. Osalejate seas oli neli soomepoissi, Soome Peastaabi ülem kindralleitnant Timo Pekka Kivinen, Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen, Soome kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Antti Hauvala, sõjavetaranid, soomepoiste lesed ja perekonnaliikmed, mitmete organisatsioonide esindajad nii Eestist kui ka Soomest ning kohalikku rahvast.

Fotol vasakult: Soome kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Antti Hauvala; Eesti Vabadusvõitlejate Liidu aseesimees erumajor Hindrek Piiber; soomepoiss Edgar Sinisalu; Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen; soomepoiss Artur Roopalu; soomepoiss Lembit Kaselaan; soomepoiss Jaanus Jahilo; Soome Kaitseväe peastaabi ülem kindralleitnant Timo Pekka Kivinen; Soomepoiste Pärimusühingu esimees Peeter Kivimäe; Soome sõjaveteranidele korraldatava rosvopaist ürituste eestvedaja, endine Finnairi purser Kalevi Rönnqvist - foto: Peep Pillak (2017)

Tseremooniale järgnes Kupu külas Peeter Kivimäe Näkiallika talus röövliprae söömine. Traditsiooniks saanud röövliprae söömise pidu on Soome sõjaveteranidele korraldatud 1990. aastate algusest järjepanu kuni tänaseni. Selle ürituse eestvedajaks on olnud Kalevi Rönnqvist, endine Finnairi purser, ja läbiviijateks Finnairi lendav personal. Uus-Meremaalt pärit lambafilee oli juba varahommikust sütel küpsemas ja saavutas lõunaks täiuse. Serveerituna kartulipudru, tomati ja marineeritud kurkidega, lisaks veel Karjala pirukas ja Lapi juust, maitses see hästi – nagu alati. Pika laua taga peeti päevakohaseid pidukõnesid, meeleolu loomisele aitas kaasa soome akordionimuusika ja Koskenkorva eriväljalase Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhuks.

Peep Pillak

 

 


 

Soomepoistele mõeldes

Sõnavõtt soomepoistele pühendatud mälestusüritusel Tartumaal Pilkal 17. Septembril 2017
Kallid siinolijad!

Lubage teid tervitada Tartu rahu Põlistamise Seltsi nimel ja tänada selle isamaalise ürituse korraldajaid. Kui räägime soomepoistest, sii mõtleme ikka nende aatelisele juhtmõttele – Eesti au ja Soome vabaduse eest! Mida see tähendas?Eks ikka seda, et meie poliitikud polnud suutelised oma riiki juhtima ja lasid sellel hääletult alistuda. Vähe sellest. Soome pidas elu ja surma peale Talvesõda, aga spunalennuvägi pommitas Eestist üle lahe meie hõimuvendi. Meie ei avaldanud selle vastu vähimatki protesti. Kui Rahvasteliidus oli hääletusel Nõukogude Liidu väljaheitmine, ei suutnud meie diplomaadid otsustada, kas toetada agressorit või agressiooni ohvrit? Häbi! Soomlased pidasid surmaheitlust oma vabaduse eest, aga meie imetlesime23. Veebruaril 1940 Punasel väljakul agressori sõjaväeparaadi. Hägi!

Soomepoisid, hiljem veel metsavennad ja koolinoored olid need, kes tegid oma võimete ja võimaluste piires vigade parandust meie omaaegsele läbikukkunud välispoliitikale. Soomlased tunnevad piinlikkust ona finlandiseerunud ajalooajastu pärast, mis tähendas nende olekut idanaabri mõju all. Samasugust häbi tunneme meie oma riigi estoniseerunud ajalooajastu pärast, mis algas baaside lepingu sõlmimisest 1939. Aasta sügisel. Kkahjuks kestab see üle aegade tänaseni.

Siit kiviviske kaugusel on kontrolljoon ja selle taga Saaremaa suurune EV Petseri maakond. See on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud ja annekteeritud. Me ei häbene kaasa rääkimast Gruusia ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse teemal. Samal ajal ei julgeme aga iitsatadagi, et oleme täpselt samas olukorras. Häbi!

Saan soomepoistele ja nende sõpradele teatada rõõmusõnumi. Nende uusim biograafialeksikon „Soomepoiste elulood” (Tartu, 2015) pälvib selle aasta detsembris Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi! Kes soovib seda stipendiumi toetada, on oodatud selle mälestusürituse lõpul Tartu Rahu Põlistamise Seltsi korraldatud väikesele heategevale taaskasutusloteriile. See toimub teemal „Esti Vabariigi Petseri maakond ja eesti elulooteadus”. Loteriipileti hind on euro, iga pilet võidab ja raha läheb kõnealusele stipendiumile!Kui keegi eemalseisja soovib sama teha, siis Eesti Rahvuskultuuri Fondi konto on EE672200221001101347 ja selgituseks sobib „Eesti biograafika stipendium”. Aitäh igale annetajale, ükski summa pole väike!Stipendiumile laekus 34 loteriipileti raha!

Aldo Kals, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, ajaloolane

 

 


 

 

Kalevi Rönnqvist - foto: Peep Pillak (2017)

Read more