Säärane spekulatsioon ei loo uusi majanduslikke väärtusi, ta vaid liigutab rikkust ühest taskust teise. See, mida Soros võitis, Briti elanikud kaotasid.
Maailma rikkaim mees, Bill Gates, lõi oma Microsofti firma alustamisega ja isikliku rikkuse kasvuga sadu tuhandeid uusi töökohti ja aitas tublisti USA majanduse kasvule kaasa, tuues kasu paljudele.
Kuigi Soros on nüüd Ameerika kodanik ja elab Ameerikas, asub suurem osa tema varandusest Curacaos, Lõuna-Ameerikas. Ülejäänud osa on jagatud fondidesse, mis asuvad mitmetel maadel ja mida ta kasutab selleks, et maailma oma tõekspidamiste kohaselt paremaks teha. Selles osas on ta vist erandlik, sest ei ole teada teist isikut, kes nii laiahaardeliselt on asunud maailma parandama.
Tal on silmapaistvad saavutused kommunismivastases võitluses enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, millele ta omalt poolt kaasa aitas kommunismi tegelikkust valgustava informatsiooni levitamisega ja taoliste poliitiliste aktsioonidega ja pärast seda, sest paljud tema fondid asuvad endistes kommunistlikes maades, kus ta neid kasutab nii majanduslikuks kui ühiskondlikuks abiks. Tema eesmärgiks on nendes maades luua avalik ühiskond, mille all ta mõtleb korruptsiooni vastast võitlust ja valitsuse poolt salatsemise vältimist ning ühiskonna vähemusgruppide õiguste eest võitlemist.
Heaks näiteks on siin Avatud Eesti Fond Eestis, mis tegeleb nii ühiskondlikul kui kultuurilisel pinnal arengu propageerimisega. Eriti võib esile tõsta soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Sinna lahtrisse langevad naisõigused ja homoseksuaalide õigused.
Sorose Ukraina Fond aitas kaasa Ukrainas oranži revolutsiooni õnnestumisele ja praegu püüab ta oma ressurssidegaVenemaal demokraatia taandumist pidurdada. Paljudel rahvastel on põhjust olla tänulik Georg Sorosele tema abi eest!
Ameerikas on Soros võtnud väga kriitilise hoiaku Ameerika arengu suhtes ja on eriti kriitiline republikaanide ja president Bushi suhtes. 2004. aasta presidendivalimistel annetas ta mitukümmend miljonit dollarit oma raha president Bushi vastase propaganda tegemiseks. Talle tegi muret see, et Ameerikas on republikaanist president ja et mõlemas kongressi kojas oli republikaanidel enamus. Ta kartis, et selle tõttu võiks Ameerikas tekkida parempoolsete diktatuur. Oma kartuse motiveeringuks tõi ta esile tõiga, et Saksamaal tuli Hitler võimule demokraatlike valimiste kaudu. Nüüd, kus viimastel kongressi valimistel demokraadid on saavutanud enamuse mõlemas kongressi kojas, ei tohiks tal enam seda kartust olla. Küll aga näitab eeltoodu tema ebarealistlikku suhtumist Ameerika riigi demokraatiasse ja selle alahindamist.
Soros on samuti kriitiline Ameerika suhtes, kuna Ameerika on praegu maailmas ainukene sõjaline suurvõim, millel puudub vastukaal. Ta on veendunud, et maailma probleeme ei tohi lahendada sõjalise jõu ja vägivallaga, vaid läbirääkimiste kaudu. Põhimõtteliselt ei tohiks kellelgi midagi selle vastu olla, kuid tegelikkus näitab, et maailmas, kus on isiklikest ambitsioonidest ja kurjusest kantud diktaatoreid, olgu need siis Stalin, Hitler ja praegu Kim Jong Un Põhja-Koreas, Iraani Mullad ja võimult langenud Saddam Hussein, on võimatu fanaatikutega läbirääkimiste teel arukale probleemide lahendamisele jõuda. Parimaks näiteks on ÜRO (U.N.), mis on korduvalt näidanud oma jõuetust maailmas aset leidvate rahvamõrvade peatamisel ja inimõiguste jaluleseadmisel diktatuurides.
Ameerikas toetab Soros Ameerika Inimvabaduste Ühingut (American Civil Liberties Union) ja rahvusvahelist Inimõiguste Jälgimise Ühingut (Human Rights Watch). Mõlemad organisatsioonid on ülimalt kriitilised president Bushi ja Ameerika sõjaväe tegutsemise suhtes Iraagis. Jääb mulje, et Soros ei tunnista seda, et muhameedlastest fanaatikud on kuulutanud sõja demokraatlikule maailmale ja selle väärtustele.
Soros on ateist ja tema toetus homoseksuaalidele on teda viinud vastuollu kirikutega Ameerikas ja mujal. Tema ühiskonna visioonis on usul vaid kõrvaline roll mängida, kui üldse. Sellega ta kahjuks kangutab neid alustalasid, millele Õhtumaa demokraatlikud ühiskonnad on rajatud.
Tarvo Toomes, Toronto
