Subscribe Menu

Mälestame neid, kes andsid oma elu Vabadussõjas


Eesti sai valmis Vabadussõjas; riigi väljakuulutamine ligi aasta enne, sakslaste sissemarsi eelõhtul, oli riigi juriidiline loomine.

Vabadussõja Ajaloo Selts tegeleb oma elu andnud võitlejate koondnimekirja (nimi, päritolu, surmadaatum, surma koht või põhjus) täiendamisega tänini. Nimekiri on nähtav internetis ja saab kontrollida, kas langenud hõimlane on seal kirjas. Osa nimesid on kantud I ilmasõja ja Vabadussõja sammastele üle Eesti, kuid näiteks Tallinnas on need mehed avalikus ruumis jäävustamata.

Vabadussõja ajal mälestati langenuid, haavadesse ja haigustesse surnud sõdureid nende kodukirikutes; vähesel määral ilmus ka leinakuulutusi ajalehtedes (vt. Internetis: Digar – digitaliseeritud Eesti ajalehed), valdavalt küll vaid ohvitseride kohta.
Hiljuti taastatud mälestusplaat Lihula kirikus

Oleks ilus, kui nüüd, mil Vabadussõja lahingutest Punakaardi ja Landeswehri vastu 1918.–1919. a. möödub varsti 100 aastat, avaldaks järglased või hõimlased ajalehes surmakuupäeval järelhüüde-kuulutuse. Et kuulutust esile tõsta, peaks see olema varustatud Vabadusristi-kujulise märgiga. See märk looks ühe vaimse silla ajalehtedes avaldatud leinakuulutuste ja Tallinnas asuva Vabadussõja Võidusamba vahele.

Kalju Sipp, tallinlane

Read more