Subscribe Menu

Juhtkiri – Väidetavad võltsvalimised annavad siiski Putini võimule legitiimsust


Vladimir Putin saavutas ametlike andmete alusel rekordilise võidu 18. märtsi presidendivalimistel. Kui võimude poolt heaks kiidetud statistikat uskuda, siis Putini toetajaskond hõlmas 76,69% valijatest. Teatati, et 67% tunnustatud valijatest osales valimistel.

Võrreldes eelmiste valimistega ei olnud kõrge osalusprotsent tingitud lihtlabase hirmutamisega. Otseste ähvardustega kedagi valima ei sunnitud. Aga on teada, et nõukogudeaegne valimisosalus oli seotud sellega, kuidas asutuste juhtide edaspidine karjäär sõltus nende edust täita ülaltpoolt esitatud lootusi. On öeldud, et sama arusaamine ja käitumine ikka domineerib.

Rahvusvahelised vaatlejad suunasid tähelepanu hoopis teisele asjaolule — sohitegemisele. Täidetud sedelipakkide valimiskastidesse sokutamised olid salvestatud peidetud videokaameratega ning neid avastati piisavalt palju valimispäeval. Salaja paigaldatud kaamerad ühendati veebiga ning sohitegevus oli saadaval internetis. Oli ka teisi näiteid valimistulemuste mõjutamisest.
Russian President Vladimir Putin looks on attending the military parade during the Navy Day celebration in St.Petersburg, Russia, on Sunday, July 30, 2017. (AP Photo/Alexander Zemlianichenko, Pool)

Kuigi paljud venemaalased on aastaid olnud veendumusel, et valimised kindlasti võltsitakse, nad siiski täiesti usuvad, et isegi ausate ja läbipaistvate valimiste puhul Putin oleks ikka võitja.

Ei olnud mingit kahtlust, et Putini võit oli garanteeritud ilma tulemustega manipuleerimata. Putini tõsine konkurent, korruptsioonivastane võitleja Alexei Navalnõi blokeeriti kandideerimast. Teda süüdistati seadusvastases tegevuses, mida kõikjal arvati poliitiliselt motiveeritud farssiks.

Putin on nende valimistega saavutanud oma oluliseima sihi. Tal on luba venemaalastega ettearvatavalt ja korrapäraselt manipuleerida. Tema autoritaarne võim on kinnitatud järgmiseks kuueks aastaks. Keegi ei suutnud ega julgenud realistlikult ja tulemuslikult võltsvalimiste vastu protesteerida.

Avalik vaidlustamine jääbki sinna. Oli ette teada, et välismaa riigijuhid ei olnud heidetud valimiste väärnähtustest. Raul Castro õnnitles Putinit „palava tervitusega“. Samas vaimus tervitasid Serbia president Aleksander Vučić, Kahsahstani president Nursultan Nazarbajev, Hiina president Xi Jinping.

Venezuela president Nicolas Maduro kinnitas, et venemaalased avaldasid „kõrget poliitilist teadlikkust“ ja nende „sügavat ustavust demokraatiale“.

Ungari peaminister Viktor Orban oli üks vähestest Euroopa Liidu riigijuhtidest, kes õnnitles Putinit võidu puhul. Eesti kui Venemaa naaberiik täitis nõuetavat diplomaatilist tava president Kersti Kaljulaidi tervitusega.

Mõlemate, vabariiklaste ja demokraatide poliitikute tõsist pahameelt on äratanud Donald Trumpi õnnitlused Putinile. Enne telefonikõnet Putiniga Trumpi julgeoleku nõukogu juhistes oli suurte tähtedega kirjas „ÄRA ÕNNITLE“. Eirates nõuandjate tungivat soovitust Trump tegi seda ikkagi vaatamata sellele, et süüdistused Sergei Skripali mürgitamises on suunatud Venemaale ning Putin on otseselt langenud kahtluse alla Euroopa riikide poolt.

Senaator John McCain tabavalt leidis, et õnnitlemisega Trump „solvas iga Venemaa kodanikku, kellelt võeti ära võimalus hääletada vabadel ja ausatel valimistel“.

Kahtlemata Venemaa presidendi valimised olid põhiliselt teatrietendus. Aga Putinil ei ole vaja avalikult vastutada oma tegude eest — Krimmi ülevõtmine, sissetung Ukrainasse, ajakirjanike likivideerimine, ärahüppajate tapmine välismaal, välisriikide valimiste vahelesegamine, seletamatu isikliku jõukuse alus, jne.

Putin juhtis valimisnäitemängu, maailm lepib sellega. Korruptiivne, autokraatne, rahvusvaheliselt agressiivne valitsemine kestab aastaid edasi.

Laas Leivat, Toronto

Read more