Torontos on ju ometi kolm tasemel koori – Estonia, Ööbik ja Toronto Eesti Meeskoor. Nende iga-aastased kontserdid kinnitavad nii lauljate kui publiku arvudega, et laulu võim on siin olemas. Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas juhatus asub Torontos. Meil on siin veel EKN. Eesti Selts korraldab 24. veebruari iseseisvumise aastapäeva auks aktuseid. Tegijaid ju oleks olnud. Asupaigaks oleks sobinud kenasti Eesti Maja, suure ekraaniga lava ees, või Tartu College, mis ju peab end meie kultuurikantsiks. Elektrooniliste teadmistega inimesi on meie kogukonnas küll ja küll. Kuid eestvedajad puudusid.
Veebruaris toimunud pidulikud EV100 üritused Toronto rae ees, selle vastas olevas hotellis, Eesti Majas, Ehatares, kogudustes olid väärikad, rahvarohked, hästi korraldatud, rahvuslikult siduvad ja emotsionaalsed.
Alles kolme kuu eest, mai lõpus toimus Eesti Muusika Nädal. Paeluv, virgutav ja ergutav üritus, mis poleks vabatahtliketa saanud toimuda. Neid on meil olemas – vaja vaid juhtkujusid, organisatsioone rakendamaks.
Ühislaulude kava oli kaua ette teada. Vajadusel oleks saanud hõlpsalt laululehti sõnade ja nootidega trükkida – seda noorte huvides, keda 24. veebruaril oli arvukalt Nathan Phillipsi väljakul näha. Just neid tuleb tuleviku huvides meie kogukonnas hoida, neile edasi anda seda olulist ühtekuulumise tunnet. Saja Suminaga oleks saanud nad ka eesti rock/pop/rahva jne lauludega tutvuneda, kinnitust saada, et meie laulupärand ei ole sugugi igav ega aegunud.
Kahjuks tuleb avalikult avaldada pettumust, et Estode häll ei suutnud oma olulist juhtrolli täita. Loodaks lugeda lehes seletust, et miks nii.
Tõnu Naelapea, Toronto
