Reformierakond rõhutas, et nemad tahavad „hoida eestlust ja tagada, et eestlased hoiaks sidet oma kodumaaga sõltumata nende hetke elamiskohast. Ükski õigusakt (nagu kehtiv seadus – toim.) või ametniku tegevus ei tohi võimaldada sünnijärgse Eesti kodakondsuse kaotust“. Ettepanek oleks seaduse viimine põhiseadusega kooskõlla.
See küsimus on Eestis üleval olnud varemgi, mil Isamaa on olnud topeltkodakondsuse seadustamise vastu. On rõhutatud, et põhiseadus ületab seadust ning sünnijärgsed kodanikud ei peaks tundma mingit vajadust Eesti kodakondsusest loobuda. Samuti kui topeltkodakondsus muutub massiliseks, siis see võib osutuda riigi julgeolekule ohtlikuks. Siinjuures üks tähelepanek: ohu tunnetamine Isamaa poolt ei olegi nii ebareaalne, kuna Venemaa on juba aastaid maininud, et kasutab ära oma „lähisvälismaal“ resideerivaid kaaskodanikke oma mõjusfääri taastamiseks ja oma välispoliitiliste ambitsioonide realiseerimiseks.
Siinjuures mainime, et Reformi eelnõus oli loetelu riikidest, kes jagavad sama väärtusruumi Eestiga, austavad demokraatlikku riigikorda ja seisavad rangelt repressiivpoliitika vastu. Selline valikuline topeltkodakondsuse korraldus ei ole mitte ebatavaline teistes riikides, kus topeltkodakondsus on lubatud.
Topeltkodakondsuse seadustamise pooldajad toonitavad, et teise kodakondsuse saladuses hoidmine on tõsisem julgeolekuoht kui see, kus topeltkodakondsust seadusega omav isik võib seda avaldada riigiorganitele. Sellest järeldame, et isik, kes varjab teise riigi kodakondsust, ei saa olla kuidagi lojaalne Eesti riigile.
Peab meelde tuletama Edgar Savisaare „nullvariandi“ (anda kõigile Eestis elavatele isikutele Eesti kodakondsus) taotlemist taastatud vabariigi algaastatel. Samuti on Keskerakond varem pooldanud topeltkodakondsuse legaliseerimist. Teatavasti nende vastuseis nüüd tuleneb sellest, et Reformi eelnõu oleks andnud topeltkodakondsuse õiguse ainult sünnijärgsetele kodanikele, mitte nendele, kes suuremas osas on Keskerakonna pooldajad.
Mõlemad Isamaa ja Reformi seisukohad annavad igaüks omamoodi sünnijärgsetele õiguse. Oleks vaja kooskõlastada neid ägedaid lahkarvamusi tekitanud küsimusi. Meil võõrsil tundub, et Eestis elab inimesi, kes selle riigi vajalikkusesse või järjepidevusse ei suuna oma toetust. Välismaal sündinud potentsiaalsete kodanike arv kasvab. Eestil on seda vaja. Segadust pole vaja. Pingutame ning leiame ühise keele selles keerukas olukorras.
Laas Leivat, Toronto
