Kõht oma soolikate ja muu sisikonnaga on samasugune. Kui on liiga täis, teeb laisaks, kui liiga tühi, teeb tigedaks. Kui mõistad organiseerida nii, et iga natukese aja tagast täidad ja tühjendad, laseb elada.
Pea koos mõtlemise aparaadiga vunktsijoneerib umbes samuti kui süda. Täis peaga teeb inime sama lolle asju kui tühja peaga. Siin tuleb organiseerimise tööd rohkem teha kui kuskil mujal, kui tahad, et kõik oleks korras ja kombes. Pea ja süda tuleb panna üheskoos töötama, aga nii, et nad omavahel raksu ei lähe. Üks tahab targaste teha, teine tahab õigeste teha, mõlemat on vaja. Keski peab neid kogu aeg lepitama.
Selle mõtlemise ja otsustamise värgiga on vanal inimesel veel üks isevärki konks, millest pead aru saama. Mäletamine on otsuste tegemise juures tähtis, aga seda on kõige raskem organiseerida. Mina näituseks mäletan täpselt, mis puust poisipõlves kurnikepp ja pulgad said lõigatud, aga mis Kata mul veerand tundi tagasi teha käskis, on meelest läind. Vata see on sellepärast, et vanal inimesel on tarkust nii palju kogund, et ei leia vajalikku üles. Vanad asjad on kenaste korra järgi paika pandud, aga uuemad seisavad alles kalidori peal unnikus ja ootavad, kuni tagakambris nende jaoks ruumi tehasse. Ega keski ju vana kolu ära visata ei raatsi.
No nii need asjad umbes on. Sellga on siis minupoolne õppetund lõppend. Täna loete ja naerate, aga mis sest kasu, omseks olete unustand. Oh teid vanu inimesi küll!
