Kooli koduleheküljel kirjutatakse: „Ristiku põhikool tegutseb vanas ja väärikas hoones. Selle projekteeris 1930ndate aastate Eesti tunnustatumaid arhitekte, Tallinna peaarhitekt Herbert Voldemar Johanson (10.09.1884 Haljala – 24.09.1964 Göteborg). 1928. aasta oktoobris valmis Ristiku (tol ajal Oskari) tänava lõpus peaaegu kesk lagedat välja koolimaja, Tallinna 17. Algkool, mida peeti Eesti selle perioodi ilusaimaks koolihooneks. Värvilahendused helepruunist pähkelpruunini, kirsipunane, metsaroheline, valge – kõik looduse värvid. Kergus. Heledus. Värvirõõm.“ („Ristiku tänava esialgne nimi oli alates 1910. aastast Oskari tänav. Praeguse nimetuse sai tänav 25. mail 1939. Oskari tänava nimetus olevat tulnud Pelgulinna maa-ala endise omaniku, raehärra Oskar Gregory eesnime järgi.“ (Allikas: Jaak Juske blogi. Ajaloolane Jaak Juske kandideeris Sotsiaaldemokraatide nimekirjas just selles valimisjaoskonnas, olles ise pelgulinlane.)
„On tähelepanuväärne, et Ristiku põhikooli koridoride ornamentika mustrilahendus on sarnane Eesti riigikogu hoone omaga, sest arhitekt Johanson oli ka riigikogu hoone projekti autor.
Aastail 1946–1961 paiknes selles hoones Tallinna 17. Keskkool. Ristiku põhikool on 1973. aastal asutatud Tallinna 3. Logopeediakooli õigusjärglane. 1999. aastal algas kapitaalremont. Maja renoveeriti muinsuskaitse järelevalve all. Saali peale ehitati välja neljas korrus. Koos majaga tegi uuenduskuuri läbi ka kooli ümbrus. Ristiku tänava kool avati taas pidulikult 31. augustil 2000. Helebeež maja, valged dekoratiivsed hiigelmunad paekivihallil trepil, säras endises ilus – nagu ehitusvalmilt 1929. aastal, olles Eesti Vabariigi ilusaim koolihoone.“
Koolihoonet on kasutatud ajalooainelistes filmides, näiteks filmis ,,Nimed marmortahvlil“.
„Minu Ristikheina kool, see on meie töö ja hool.” (Koolilaul) Olles oma kodanikukohust täites kahe jalaga koolimaja kääksuval puitpõrandal, on mõistus selgem ja otsused loodetavasti õigemad. Põhimõttelised ja lootust täis igal juhul.
Riina Kindlam, Tallinn
