Marcus Kolga 17. märtsi artikkel Maclean’sis, mis ilmus ka mõni päev hiljem möödunud nädala Estonian Life’is küsib, et kuna võtab Hiina omaks oma sügavad moraalsed patud. Oleks kommunistid muust huvitatud, kui oma võimu säilitamisest, astunud juba mullu koroonaviiruse vastu võitlusse, piire sulgenud, siis võimalikult oleks isegi 95% vähem nakatanuid, poleks pandeemiat. Neile, kes Kolga põhjalikku kokkuvõtet pole veel lugenud, on soe soovitus seda teha. Kuid liialt hilja muud teha, kui mida Läänes kramplikult püütakse nüüd ette võtta. Olukord on tekitanud Euroopas, eriti Itaalias, kus on juhtumeid tuhandetes, ultraparempoolsetele võimaluse vaenulikult kõiki süüdistada, eriti põgenikke, migrante.
Tuletaks meelde, et ka Ford on parempoolne. Ja erinevalt paljude ELi riikidega, kus on koalisatsioonivalitsused, on tal parlamendis enamus. Keegi ei osanud praegust kriisi, pandeemiat ette näha, aga Fordi ametiaega on määranud ranged ja mitte üldhuvides otsused. Jääb nüüd näha, kas praegune samm COVID-19iga võideldes toob tulemusi.
Kindel on see, et majandulikult on olukord enam kui tõsine. Kui mõni saab küll arvutiühenduse kaudu kodunt tööd teha, ütelge, kuidas teeb seda poesell. Kelner, kokk ja ettekandja? Raamatukogutöölisel ja õpetajal pole muret, et nad ei saa kodunt tööd teha – neid kaitsevad riigi palgal olles ametiühingud. Jootrahale lootma jääv restoranitööline on kimpus.
Hambaarstid jubagi jõukad, enamus neist töötab ainut neli päeva nädalas, reede on vabaks päevaks. On teisigi, kes suudavad jõude olla. Aga teenindussektoris elatakse tihti kui mitte peost suhu, siis väikeste säästutega. Kuidas üüri maksta? Mida teeb iseseisev ärimees, torujüri või arvutikonsultant, juuksur, treener?
Mida kauem olukord kestab, seda sandim on tulevik. Kui, ja see on kui, mitte kunas, kriis vaibub, tuleb meenutada, et nö hispaania influentsa, gripp (1918-1919), senini moodsa ajastu kõige tõsisem pandeemia. nõudis hinnagute järgi 20-40 miljonit inimelu. Ning siis ei lennatud ühest maailmanurgast teise nagu tänapäeval.
Kindel on ka see, et maksame majanduslikult kaua, muidugi maksude kaudu, kui olukord taastub. Ehk järgmised põlvkonnad peavad isegi tõsistes võlgades olema. Ja meditsiiniliselt on nii mõnigi arvamusel, et vaevalt keegi viirusest pääseb isegi selle nõrgendatud vormis. See olukord võib ka aastaid kesta.
Hetkeseisul valitseb teadmatus. Kuid elada tuleb ikka edasi ning kui tööl ei käi, kuidas saab toitu osta, eriti marginaalse sissetulekuga perekondades? On ennustatud, et Kanada 37 miljonist elanikust võivad 3 miljonit olla töötud. Kõiki ei saa töötatöölisekindlustus (EI) aidata. Siin on irooniaks nõue, et kvalifitseeruda abiraha saamiseks, peab inimene demonstreerima, et ta tööd otsib. Kui liikuda ei tohi, kui oma alal on ettevõtete sulgemise tõttu palju koondatuid, on nõue jabur.
Fordi otsus tähendab ka ehitustööde katkestamist. Väidetavalt vastutab ehitussektor umbes 7% provintsi tööde andmisest. Ajalooliselt hea palgaga, nõuavad nad tugevate ametiühingute tõttu kohest majanduslikku abi, vihjates Euroopa Liidu näitele, kus mitmes riigis toetakse ehitustöölisi 80% nende palgast andmisega.
Lühinägelik on samas ka kuupäevi esitada, millal taas kooli saab, mil lõpeb majandusliku tegevuse keeld elik eriolukord, mida hetkel lubati olevat vaid kahe nädala pikkune. Keegi ei tea ju, mis edasi saab, mida kinnitab see, et muud lehest lugeda, televiisorist ei ole näha kui uudiseid pandeemia kohta. Muretseme kõik, kuid selge mõistus – mitte selline nagu Toronto linnapea John Tory teade, et arreteeritakse parkides neid, kes ei pea kahe meetri reeglist kinni. Kas pole paremat teha? Värskes õhus, mida meil kõigil vaja, ka liikumist, ei levi ju viirus, kui hoitakse teistest eemale. Tuleb rõhutada, et siin on üksikindiviidi kohustuseks järgida mõistust, mitte ähvardustega reguleerida.
Miks inimesed ikka reisisid, nagu äsjalõppenud koolivaheajal, on arusaamatu. Viies olukorra karantiinideni, mida ju raske kindlaks teha võimude poolt.
Nagu Ford otsustas, keerulistel aegadel tuleb astuda keerulisi samme, mis on üldsuse huvides. Mis aga tekitavad paljudele tõsiseid raskusi. Hiina lähenemine, nagu Kolga kirjutas, on vabandamatu. Loodetavasti karmid, drakoonilised majanduslikud otsused toovad tulemusi või vähemalt leevendavad kriisi. Lühiajaliselt, kuna järelkaja kestab kaua.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
