fbpx
Subscribe Menu

Laagrisuveta laagrist


See suvi on olnud väga erinev teistest suvedest. Eelmised 15 suve olen käinud Jõekääru laagris, aga sel suvel ei olnud see kahjuks võimalik.

Jõekääru sai mulle armsaks juba siis, kui olin väikeste tares ja kõik järgnevad suved ootasin, et laagrisse kasvandikuna minna. Kui olin suurte tares, siis teadsin, et soovin olla kasvataja nii kaua kui võimalik.

Sel suvel olen hoidnud Jõekäärut mu mõtetes ja kõndinud paar korda läbi laagri maa-ala. See oli tõesti erinev tunne - näha laagrit tühjana, aga samas meenusid kaunid mälestused ja emotsioonid eelmistest ning ootus järgmisest suvest. Samas leian end tihti vaatamas pilte laagripäevilt. Olen olnud kontaktis endiste kasvandike ja kasvatajatega, see on aidanud, et hoida ja jagada ühiseid mälestusi.

Kuna sel suvel pidin tegema erinevaid plaane, siis arvasin, et oleks tore ikka töötada eesti ühiskonnas. Kui ülikooli ühiselamu suleti North Bays koroonaviiruse tõttu ja mind märtsikuus koju saadeti, siis asusin tööle Ehatare Puhke- ja Põetuskodusse mitmete teiste õpilastega, et uksel töötajate palavikku mõõta ja kindlustada, et kõik, kes sisenevad, on sümptomite vabad. See on olnud väga hea kogemus ja olen tänulik, et mul on olnud võimalus rääkida palju eesti keeles, kohata Ehatare elanikke ja nendega veidi suhelda, isegi kui see vahel on olnud ainult naeratus või käelehvitus kaugelt, sest ka nendel on olnud raske aeg, kuna külastajaid pole olnud lubatud koroonaviiruse ohu tõttu.

Jõekääru on olnud nagu teine kodu mulle suvel ja kindlasti ka paljudele teistele, kes seal on käinud. Kuigi me kõik tunneme sellest puudust, olen proovinud positiivselt mõelda ja plaanida veidi suve 2021. Oleme ühenduses, jagame pilte, naerame ja nutame koos, aga kõige tähtsam -mäletame, et varsti oleme koos jälle ja saame korraldada parima suve! Ootan ärevusega!

Kariina Järve


Read more