Allakirjutanule oli kogunemine elamuseks, kuna olin vahepeal Torontost pooleteise tunni kauguses linnakeses ,,kirikus käinud“ kohaliku anglikaani kirikuõpetaja juhitud teenistustel You Tube’i kaudu Internetis jälgides.
Kas õige või vale, minule lähevad teenistused emakeeles kiiremini südamesse.
Ka õpetaja Kalle Kadakase ,,kõne“ (nagu voldikus märgitud) oli põimiv. Õpetaja käsitles kuidagi originaalses kujundis lihtsat sõna ,,vana“, ühendades seda vastanditega ,,uus“ ja ,,noor“, selle juures tasakaalustades ka Vana ja Uut Testamenti. Samas kutsus ta kuulajaskonda leidma oma mõtteis ning südameis oma esivanemaid. See viis mind oma mõttemaailmas tagasi suguvõsa kokkutulekule kodumaal selle sajandi esimesel kümnendil. Tahtsin teenistuse raames ise sõna võtta, aga see pole meie teenistustel kombeks.
Jumalateenistust kaunistas esimesel poolel Liina Purje-Lepik, saates end kitarril. Hiljem ühines temaga abikaasa Ilmar, kes vilunud solisti häälega esitas koos abikaasaga eestikeelse versiooni ilusast tuntud viisist. Koraale juhatas sisse tagasihoidlik süntesaator-orel, mida käsitas Agricola kiriku vaimulike laulude
saatja Juha Tikkanen. Siinjuures paneme tähele koguduse esinaise Riina Klaasi korraldavat kätt.
Pärast õnnistamist laulis kogudus armsaks kujunenud koraali ,,Abide with me“, mille haaravad eestikeelsed sõnad on loodud kunagise Vana-Andrese organisti Roman Toi poolt.
Pärast vabaõhujumalateenistust, jäi õpetaja koos ühe koguduseliikmega (allakirjutanu) kalmistule, leidmaks varasemate õpetajate Otmar Pello ja Udo Petersoo ning endise koguduse esimehe Toivo Hiire hauakivid, mille ette õpetaja Kalle Kadakas paigutas vastavas mahutis kaunid mälestuslilled.
Andres Raudsepp, Toronto