Viirusliku ööna on möödunud ligi poolteist aastat, vaikses ootuses elava maailma elus. Kaitselmuses, samm-sammu haaval taas avanev ühiskond lubas koguduse kolmel leerilapsel Christhopher William Tensudal ning Maarika Kiiri ja Kalev Amadeus Negesil tänumeeles astuda kodukiriku altari ette. Meile peale pandud aega trotsides kinnitati rõõmsa südamega Looja ja lähedaste ees Püha Ristiusku. „Jah see on tõe poolest üks õnnistav usk, millesse teie armsad vanemad, head ristivanemad kord meid kord ristitisite. Jah me tõotame Kiriku liikmeina selles usus elada. Jah me tahame kindlaks jääda igaveseks.“
Leerilaste seljataha oli jäänud üks kummaline leerimatk, mis sõnul seletamatultki meeldejääv.
Koos alustati leeritunde juba hingedekuul: kohtuti nii reaalselt kui virtuaalselt, päriselt ja arvutikuvaril. Läbitud vaimuverstade arv oli leeriklassil erinev: poolest tosinast rohkem kui tosina tunnini, Agricola kiriku Toppila hallist Ehatare südasuviselt õitsva pargini, koguduseõpetaja Kalle Kadaka ja leeriõpetaja Heli Koptiga, eesti ja inglise keeles, osavõtlikult usu ABC’d õppides. Loodetavasti kinnitas see leeriaeg õpilastes kristliku kannatlikkuse vooruse ja Püha Sõna sidusust. Viimaks kas usku ongi võimalik kohe lõpuni selgeks õppida. Vahest on tõsi tarkadel Eluõpetajatel, kes sõnavad, et oma usueksami Jumala ja ligimese ees sooritab igaüks meist oma usus püsiva elatud eluga.
Jah „hoidkem neile pöialt“. Eestpalvetagem, et kaunimad unistused võiksid täituda ja südamerõõmus usk kannaks neid elu tasastel teeradadel. Kaunimad lillede kimbud värskete koguduse liikmete süles olid südame soovide elavaks tunnistajaks.
„Õnnista ja hoia vaimuga meid võia,“ laulsid perekonnad oma lastele. On ajamärk seegi, et kogudus pidi jääma sel pühal oma suvilaisse ja kodudesse. Lohutuseks ehk seegi, et kaameramees Karel Tutsu jäädvustatu juba selleks pühapäevaks koguduse liikmest filmihuviliseni jõuab.
Õnnistust leerilastele soovib kogudus „Eesti Elu“ veergude vahendusel.
Jah ja aamen, hea lugeja !
Vana-Andrese koguduse kirjasaatja
