Kõiki tänaseks toimunud VEMU üritusi saab järele vaadata meie YouTube´i kanalil. Hooaja avanud loeng soomeugrilaste olukorrast Venemaal, mille pidas Jaak Prozes MTÜ-st Fenno-Ugria, on nüüdseks saanud ingliskeelsed subtiitrid ja on koos muude VEMU sündmustega järelvaadatav VEMU YouTube’i kanalil.
Novembris on tulemas veel kolm põlisrahvastele pühendatud veebisündmust. Eeloleval pühapäeval, 14. novembril kell 14 räägib Siberi põhjarahvast, neenetsitest Tartu Ülikooli etnoloog Laur Vallikivi, vaatame Liivo Niglase dokfilmi „Brigaad“ (mõlemad inglise keeles). Kolmapäeval, 17. novembril kell 19 Zoomis saame kuulata krii päritolu Manitoba Ülikooli professori ja põlisrahvaste õiguste eest võitleja Laara Fitznori mõtisklust põlisrahvaste olukorrast Kanadas.
Temaatilise hooaja võtab kokku Valts Ernštreits pühapäeval, 28. novembril kell 13 VEMU YouTube´i kanalil loenguga „Liivlased – Baltimaade põlisrahvas“, millega tähistame üksiti emakeelse Tartu Ülikooli 102. sünnipäeva. Loengule järgneb Liivo Niglase dokfilm „Julgi vägi“ 2016. a Kotkajärve Metsaülikooli külastanud liivlannast Julgi Staltest. Loengule ja filmile järgnevat vestlust juhib prof. Andres Kasekamp. Aktuse avakõne peab Peeter Einola, laulame „Gaudeamust“ ja saame osa Tartu Ülikooli rektori prof. Toomas Asseri videotervitusest. TÜ aastapäeva aktus toimub Toronto Ülikooli eesti õppetooli, Eesti Õppetöö Fondi ja VEMU koostööna. Üritus on eesti keeles.
Emakeelne Tartu Ülikool ja liivlased? Miks selline valik? Õieti on tegemist väga sümboolse valikuga. Oli ju Tartu Ülikool pikka aega ajaloolise Liivimaa kubermangu kõrghariduskeskuseks, kus pandi alus nt ka Läti folkloristikale. 19. sajandi keskel õppis siin läti rahvusliku liikumise juhtfiguur Krišjānis Valdemārs, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise algataja. 20. ja 21. sajandil on Tartu Ülikool olnud aga liivlastele ja teistele soome-ugri rahvastele akadeemiliseks keskuseks, kus õppida ja uurida oma emakeelt ning teisi sugulaskeeli.
Tartu Ülikoolis on õppinud ka liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Valts Ernštreits, kes kaitses siin 2010. aastal doktoritöö liivi kirjakeele kujunemisest. Samateemaline monograafia on tänaseks avaldatud nii eesti kui läti keeles. Valts on ka eesti-läti sõnaraamatu toimetaja ja portaali livones.lv ja veebilehe niceplace.lv üks loojaid. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis ning on hetkel Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhtivteadur ja Liivi Kultuuri Keskuse esimees. Ta on saanud riiklikke teenetemärke nii Lätilt kui Eestilt, aga ka Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinna.
Liivlased on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänase Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne- piirkonnas ning Edela-Eestis. Liivi keel kuulub koos eesti keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis tänapäeval umbes 20 inimest, liivlaseks peab end umbes 250 inimest. Kanadal on liivlastega oma eriline seos. 2013.a suri siin viimane liivi keelt emakeelena kõnelenud liivlane, Grizelda Kristina, kes sündis Vaide külas Lätis, ühes kaheteistkümnest Liivi kalastuskülast, mille tugevad kogukonnad hävisid peaaegu täielikult nõukogude ajal. 1944.a põgenes ta Lätist ja rajas viimaks oma uue kodu Kanadasse, kus aitas koostada liivi keele õpperaamatut ning tegeles keele jäädvustamisega kuni oma elu lõpuni.
Tänapäeva tuntuimaks liivlaseks nimetatud Valts Ernštreits on intervjuus ajalehele ,,Sirp“ öelnud järgmist: ,,Liivi kogemus võib kindlasti ära kuluda paljudele teistele, olgu tegu digiressursside loomise või muidu hakkama saamisega. Liivi ajaloost leiab vastuse väga paljudele küsimustele. Arvan, et võime liivi asja ajamisega olla teistele väikerahvastele suuresti abiks, aga pakkuda ka Lätile väga palju. /—/ Kas suudame leida oma niši, kus oleme tugevad? Väga oluline on motivatsioon: ei tohi tekkida tunnet, et liivi värk on ainult mineviku värk.“ Valtsi ja tema rahvuskaaslaste pühendumine ja eneseuks võiks olla eeskujuks kõigile, kes oma kultuuri püsimise ja arengu nimel pingutavad. Samasugust sitkust ja sihipärast tegutsemist on demonstreerinud läbi aegade ka Tartu Ülikool.
Tule ja tähista koos meiega emakeelse ülikooli 102. sünnipäeva ja õpi tundma kangeid liivlasi ja nende kultuuri!
Piret Noorhani, Toronto
