Üks ajalooõpetaja pakkus õpilastele väljakutse, leida ajaloost aasta, mil mitte kusagil maailmas ei sõditud. Ükskõik, mis aastast lapsed pakkusid, oli tal vastuseks tuua mõni sõjaline konflikt antud aastast. See on uskumatu, aga inimesed on läbi ajaloo sõdinud. Keegi pakkus, et ainus rahuaeg oli inimese loomisest kuni hetkeni, mil Eeva sõi keelatud vilja. Sellest hetkest juhtus midagi inimese südames ja sellest muutunud ja katkisest südamest on sündinud läbi aegade sõdasid ja tülisid. Lisaks Ukraina sõjale on täna maailmas umbes poolsada sõjakollet üle maailma. Keegi otsustab alustada sõda, et saavutada midagi. Keegi kaitseb ennast, kuna ta on valmis millegi nimel hinda maksma.
Peetrus kirjutab tänases tekstis samuti hinna maksmisest. Hinnaks on kannatused ja eesmärgiks või tulemuseks on terviklik elu Jumala tahtes. Kes meist ei tahaks tulemusi ja võite? Keerulisem on valmidusega hinda maksta. Jeesus kutsub üles meid olema valmis tooma ohvreid ja maksma hinda võitluses patuga, mis lahutab meid Jumalast, sest nii nagu Paulus möönab: ,,Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.“ 2.Kor 4:17-18
Kultusfilmis ,,Kevade“ soovitab köster Tootsil oma hinge eest hoolt kanda. Enamus inimesi kannab hoolikalt oma ihu eest hoolt – peseb, treenib, meigib… Peetrus ütleb, et meie väline ihu ei ole kõige olulisem, vaid ihulikud kannatused (hinna maksmine oma mugavuste arvelt) on teatud olukordades väärt, et saavutada võite oma vaimulikus elus. Et saavutada head oma hingele ja vaimule. Et olla võitjad selles, mis on nähtamatu ja igavene.
Kannatused tabavad meid ühel või teisel moel kõiki. Meie valik on, kas kannatused on midagi, mis panevad meid kibestuma elus ja Jumalas või valime me olla võidukad kannatajad, kelle elus saavad raskused hüppelauaks vaimulikus arengus ning meie Kristuse-meelse karakteri kujundamisel.
Armurikast kannatusaega!
Timo Lige
