Ebolahaigeid ravivad meedikud pälvisid tänavu ka Time'i aasta inimese tiitli.
Rubriikide kaupa meenutatakse lugejatele 2014. a tähtsamaid sündmusi, mis juba kipuvad ununema. Kes meist mäletab veel Vene presidendi Vladimir Putini tseremoniaalset ja võimukat sisenemist Kremlisse 28. märtsil, millele 10 päeva hiljem järgnes Krimmi annekteerimine? Juttu on ka Sotši taliolümpiast. Huvitav, kas riigid ja sportlased olnuks valmis seda boikoteerima praeguste poliitiliste sündmuste valguses?
Venemaa sõjaline aktiivsus kasvas tänavu märgatavalt Balti mere regioonis pärast Krimmi hõivamist. Moskva üks peamisi eesmärke näibki olevat poliitilise, sõjalise ja majandusliku surve avaldamine N. Liidu haardest vabanenud riikidele. Propagandamasin töötab täistuuridel paralleelselt Venemaa majandusliku olukorra halvenemise ja rubla väärtuse kukkumisega.
Iisraeli ja Palestiina suhted on taas madalseisus ning rahu saavutamiseks pole erilisi väljavaateid. Lähis-Idas lootusi äratanud araabia kevadest on nüüdseks saanud külm talv ja demokraatiast on asi kaugel.
Aastalõpu halvaks üllatuseks Eestis oli pommuudis, et kaitsepolitseis 20 aastat töötanud Uno Puusepp oli Venemaa julgeolekuteenistuse agent! Kapo on alustanud Puusepa suhtes kriminaalmenetluse karistusseadustiku riigireetmist käsitlevate sätete alusel. Puusepp elab praegu Moskvas. Kogu lugu omandab rahvusvahelise värvingu seetõttu, et väidetavalt tänu Puusepale olevat Moskva olnud teadlik ka USA luuretegevuse ulatusest Euroopas juba enne Edward Snowdeni paljastusi.
Siiski ei tahaks selle negatiivse noodiga 2014. aasta viimast juhtkirja lõpetada. Suunakem siis pilgud positiivsele! Tänavu valitsusremondi tulemusena Eesti peaministriks saanud Taavi Rõivas, kes on ühtlasi Euroopa noorim valitsusjuht, pidas 9. detsembril USA-s Stanfordi ülikoolis muljetavaldava kõne, milles ta tõstis esile Eesti ja USA häid suhteid ning avaldas tänu selle eest, et Ühendriigid ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist 1940ndatel ning on kaasa aidanud meie riigi mitmete ajalooliste verstapostide saavutamisele. Peaminister tutvustas kuulajatele ka Eestis kasutusel olevaid digilahendusi – valimisi internetis, e-maksuametit ja rääkis muidugi ka uusimast saavutusest – võimalusest omandada Eesti e-residentsus. Rõivase kõnet oli huvitav kuulata, aga imetlust äratas ka tema vaba ja haarav esinemine ning suurepärane inglise keel.
Aasta lõpul vaatame tagasi ka oma isiklikule käidud teele, kus on olnud nii head kui halba ning loodame, et paremad päevad on ikka veel ees.
Head vana aasta lõppu teile, lugupeetud lugejad!
Elle Puusaag
