Subscribe Menu

Abielu mõistest

Eestis sai valmis ja läks kooskõlastamisele abieluvõrdsuse seaduseelnõu, mille järgi saaks abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata nende soost. See teema on toonud kaasa tõsiseid diskussioone nii meedias kui ühiskonnas.

Ajalooliselt on inimkond suutnud vastu võtta mõisteid, mis ei käi iseloomujärgselt. Moodsal, see tähendab sotsiaalmeedia poolt tiivustatud ajastul, eriti Põhja-Ameerikast võrsunud mineviku tõsiste pattude äärmuslik tasakaalustamise soov on viinud aga inimkonna, vabades riikides, vähemalt, olukorda, kus üks dikteerib teisele.

Eesti uus valitsuskoalitsioon on leppesse kirjutanud perekonnaseaduse muudatuse, mis pöörab kristliku ja bioloogilise realiteedi pahupidi. Abielu ei oleks enam mehe ja naise kooselu kirjeldav ametlik suhe või vahekord, vaid kahe täiskasvanud inimese vaheline liit. Koalitsiooni liige erakond Eesti 200 nimetas just seda oluliseks vaalaks või sambaks oma valimiskampaanias.

Arvata võib, et siin on Põhja-Ameerika mõjud mängus. Siin abielluvad mehed meestega, naised naistega, kuigi oleks õigem pidada nende suhet kooseluks. Oleme tolerantsed ühiskonnana ja nagu peaminister Pierre Elliott Trudeau kahe põlvkonna eest lausus, riigil pole piltlikult eraisikute magamistuppa asja.

Meie keeles on mõiste segaabielu. Kirjeldades ametlikult kinnitatud näiteks kanada päritolu mehe ja eestlanna abielu. Aga see on ikka abielu, sega ei tähenda segadust, vaid hoopis seda, et emakeeled on erinevad. Mis pole ka muutnud tõika, et paljud sellistes abieludes on võtnud vaevaks vähemalt suhtlustasandil meie armsa emakeele õppimise. Seda ju kinnitavad mitmed kursused, täienduskoolidest Toronto Ülikoolini välja. Kiiduväärt, et vaeva nähakse, saadakse aru ühise keele tähtsusest.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more