Nüüdsetel kohtumistel arutati saatkondade võimalikku avamist Havannas ja Washingtonis, turismi arendamise võimalusi jm. Järgnenud pressikonverentsil nentis president Obama, et kuigi kahe riigi vahel on praegu (ja küllap tulevikuski) erimeelsusi, soovitakse edasi liikuda ja edendada ühiseid huvisid. Obama hinnangul olid kõnelused Kuuba riigipeaga siirad ja viljakad. Ka Kuuba välisminister Bruno Rodríguez, kes kohtus oma USA kolleegi John Kerryga paar päeva varem, kinnitas, et naaberriigid mõistavad nüüd teineteist paremini. President Obama strateegilise nõuandja Benjamin J. Rhodes'e sõnul on astutud kogu piirkonnale konstruktiivselt mõjuv samm õiges suunas.
President Castro ütles, et Kuuba soovib suhetes USAga pöörata uue lehekülje, hoolimata kahe riigi pikast ja keerulisest ajaloost. Ajakirjanikke hämmastas, et Raúl Castro palus president Obamalt andestust, öeldes, et viimane pole vastutav enne tema valitsemisaega toimunu eest. “Kõik need kümme presidenti, kes olid enne Obamat, on meie ees võlgu, kuid mitte Obama,” kõneles Castro. Ta nimetas Obamat ausaks meheks ja õhutas ka teisi riigijuhte USA riigipead toetama tema püüdlustes lõpetada Kuuba isolatsioon.
Kuuba ja USA riigijuhtide silmast silma ametlik kohtumine oli muidugi ajalooline ja oluline samm. “See muutus USA poliitikas kujutab endast pöördepunkti kogu regiooni jaoks,” ütles president Obama ning lisas: „Ühendriigid ei ole minevikku vangistatud – me vaatame tulevikku. Külm sõda on läbi.” Ta iseloomustas kohtumist Kuuba liidriga kui siirast ja viljakat. President Castro sõnul on Havanna valmis pidama kõnelusi USA-ga kõigil teemadel, kuid tema arvates tuleb seejuures ilmutada suurt kannatlikkust.
Kuuba on eeskätt huvitatud muidugi sellest, et ta eemaldataks terrorismi toetavate riikide nimekirjast ning vabaneks 50 aastat kestnud kaubandusembargost ja blokaadist, mille hinnaks on olnud saareriigi oma arvestuste kohaselt ca 126 triljonit dollarit. Kuuba nõuab ka, et USA loobuks Guantanamo sõjaväebaasist.
See kõik pole aga sugugi lihtne, kui meenutada, et Kuuba lipu all seilavad laevad on tabatud relvade salaveolt Põhja-Koreale ja Kolumbia mässulistele. Ka demokraatia olukord on Kuubas allpool igasugust arvestust.
Teiseks takistuseks on USA Kongressi paljude poliitikute vastuseis suhete parandamisele Kuubaga, kus inimõigusi rikutakse päevast päeva ja teisitimõtlejaid vaenatakse. CNN-i uudistekanali kommentaator Aaron David Miller leiab, et USA Kongress seisab praegu keerulise dilemma ees – kas toetada administratsiooni initsiatiivi või mitte. Miller võrdles seda piltlikult valikuga migreeni ja hamba juurekanali ebamugava ravi vahel. Kumbki pole ju eriti meeldiv.
Ühendriikide poolelt vaadates on muutunud suhete põhjuseks ilmselt Obama soov jätta endast mingi oluline jälg välispoliitikasse, sest kõnealuses valdkonnas on tal olnud ju ohtralt möödalaskmisi. Teisalt on viimaste arvamusuuringute põhjal ca 60% ameeriklastest väljendanud soovi suhete parandamiseks Kuubaga. Küllap tundub troopiline paradiis lausa koduväravas neile ahvatleva ja eksootilisena.
Samas ei maksa sinisilmselt arvata, et Kuuba valitsus on korraga teinud kardinaalse kannapöörde ja kiidab heaks kogu USA poliitilise kursi. Ajakirjanik Leon Krauze nimetab Panama City kohtumist küll Obama triumfiks, ent lisab: “Kuigi president Obama purjetas osavalt Ameerika riikide tippkohtumise ohtlikes vetes, jäävad probleemid püsima.” (DB, 13.04.). Krauze viitab maailma kõige lühemale jutustusele, mis koosneb vaid 9-st sõnast ja mille autoriks on oma ala meister Augusto Monterroso: “Kui ta üles ärkas, oli dinosaurus ikka veel seal.”
Jah, asjad võivad ju Ladina-Ameerikas muutuda, aga selles piirkonnas on mitmeid riike, sh Kuuba, kus kõik püsib tegelikult endisena. Teisisõnu – anti-amerikanismi propageerivad dinosaurused elavad seal mõnusalt edasi ega polegi välja surnud. Nüüd on nendele loodud isegi senisest soodsam, kommunistlikust ideoloogiast läbiimbunud keskkond.
Tippkohtumisel valitsenud pinget tajus ilmselt ka Kanada peaminister Stephen Harper, kes sattus ühispildistamise ajaks algul just Castro kõrvale. Ehkki ta kätles Kuuba riigipeaga, ei vahetanud ta viimasega sõnagi. Kanada suhted Kuubaga pole muidugi oma jäisuselt võrreldavad USA omadega. Ajakirjanikud on aga veendunud, et Harperile pole kaugeltki meeltmööda äkiline suur sõbrustamine Kuuba kommunistliku režiimi juhtidega (NP, 13.04.) Dinosaurustest on ju targem eemale hoida.
Elle Puusaag
