Ta võttis oma uueks nimeks Stalin, terasest mees.
Kui Lenin 1924. aastal suri, hoiatas ta oma lähemaid sõpru Stalini eest, kuid Stalinil õnnestus end võimule manööverdada teisi Lenini kaastöölisi kõrvale lükates. Temast sai Venemaa ainuvalitseja, kommunistlik diktaator. Tema ellusuhtumine oli lihtne. Kui elus tekivad probleemid, siis on need alati seotud teiste inimestega. Kui neile kuul pähe tulistada, laheneb probleem!
Stalin asus Venemaa majandust ümber muutma ja kaasajastama. Põllumajanduses asus ta sunniviisiliselt väiketalundeid suurettevõteteks, kolhoosideks, ümber muutma. Ukrainas, mis oli Venemaa viljasalv, oli tagajärjeks umbes kuue miljoni inimese näljasurm. Surid mehed ja naised, lapsed ja vanurid. Ta suunas rohkem ressursse tööstuse arendamiseks ja tööstus arenes tublisti. Tugevat tööstust oli tal vaja eriti sõjaväe kaasaegseks varustamiseks.
Oma võimu paremaks kindlustamiseks lavastas ta 1930ndate lõpul mitmes järgus kohtuprotsessid, osalt oma kaastööliste, aga ka potentsiaalsete rivaalide hulgas. Tihti nõuti piinamistega ohvri süüditunnistamist olematute kuritegude osas. Ta tegi ka puhastustöö Punaarmee juhtkonnas, mis eesotsas marssal Tuhhatševskiga tunduvalt nõrgestas Punaarmeed eelolevaks sõjaks sakslastega. Esimeses voorus oli timukaks KGB, tookordse NKVD ülem Jagoda, kes ise järgmises voorus järgmise KGB ülema Ježovi käsul hukati. Ježov ise hukati viimases voorus oma järglase Beria käsul.
Stalin suurendas suuresti Siberi orjalaagrite arvu, kus paljud vangid ebainimlikes tingimustes end surnuks töötasid. Orjalaagrid olid enamuses Arktika polaarvöö piirkonnas, kus karm kliima vangide ellujäämise võimalusi vähendas. On oletatud, et umbes 20 miljonit inimest suri nendes laagrites. Ühe raudtee ehitamisel, mis kaugele põhja viis, on arvatud, et iga liipri kohta on ühe ehitaja surnukeha.
Stalin suri 1953. aastal, olles Nõukogude Liitu juhtinud oma raudse ja verise käega 29 aastat. Pärast tema surma terror vähenes mõnevõrra, kuid orjalaagrid jäid püsima.
Kui Ameerika President Ronald Reagan nimetas Nõukogude Liitu Kurjuse Impeeriumiks, siis puhkes demokraatlike maade vasakpoolses meedias pahameeletorm tema vastu. New York Times, Washington Post ja Los Angeles Times Ameerikas ja Toronto Star Kanadas koos teiste vasakpoolsete ajalehtedega nimetasid president Reaganit sõjaõhutajaks. Seda tehti võidu Nõukogude Liidu ajalehtede Pravda ja Izvestijaga, kes samamoodi reageerisid. Kui president Reagan alustas Ameerikasse raketikaitse süsteemi rajamisest, mis tegi Nõukogude Liidu raketid võimetuks, siis nimetas sama ajakirjandus seda president Reagani Tähtede Sõjaks. Kaitsesüsteem moonutati agressiivseks, mida see ei olnud.
On tähelepanuväärne, et praegusel Venemaal on palju inimesi, kes Stalini suure veresauna kiuste teda jumaldavad. Isake Stalin võitis Suure Isamaasõja! Kommunistlik Partei on suuruselt teine või kolmas partei Venemaal. Väike isiklik mälukild ehk aitab seda selgitada. Mäletan, et 1941. aastal N.Liidu okupatsiooni ajal Eestis, kui olin 9-aastane koolipoiss teises algkooli klassis, andis klassijuhataja lastele ülesandeks kõigil kirjutada jutuke, mis kuidagi Stalinit kiitis või teda meeldivalt esitas. Kirjutasin, sest pidi, kuid mida, ei mäleta!
Stalini ja kommunismi imetlemine ei piirdu ainult Venemaal elavate inimestega. Neid imetlejaid on demokraatlikes maades küllaltki palju. Kommunistlikud parteid eksisteerivad paljudes maades. Hiljuti tuli esile Hollywoodi äss Oliver Stone oma teleseriaaliga, milles ta väidab, et ajaloolased on Stalinile liiga teinud. Stalin olevat olnud rahumeelne oma riigi valitseja, kes oli kannatanud Ameerika imperialismi all.
Demokraatlike maade avalikus arvamuses inimsuse vastaste kuritegude sooritamises on esikohal Adolf Hitler ja natsid. Ta jääb aga kaugele maha Stalinist oma kuue miljoni juudi ja mõne miljoni mustlase ja puuetega inimese peamiselt gaasikambrites tapmisega. Massimõrvarite esikoha inimsoo ajaloos omab aga hiina kommunist Mao Zedong, kes paarikümne miljoniga ületab Stalini rekordi. Tõde on maailmas pea peale pööratud äärmiselt tõhusa ajudepesuga.
Tarvo Toomes