Sõudetreener Matti Killingu tööjuubeli puhul
Sel talvel on Pärnu jõgi küll jää all, aga see jää on sedavõrd õhuke, et vaid Läti asjaarmastajatest kalamehed julgevad sellel kalaõnne oodata.
Kahel pool Pärnu jõge vaatavad teineteise poole kaks konkureerivat sõudeklubi, mis Eesti sõudmisel tavaline seis. Mujal maailmas asuksid sõudeklubid ikka samal pool jõge üksteise kõrval, aga Pärnu poleks Pärnu, kui siin oleks sama olukord. Eesti sõudmine lihtsalt nõuab konkurentide vahele parajalt laia jõge, et säiliks teatud pinge, mis mehi-naisi külmas kliimas kiiremini liikuma paneks.
2016 oli Eesti sõudmisele jälle edukas aasta, sest Pärnusse toodi Euroopa parima neljase kuldmedal ja Rio olümpialt pronks. Nüüd, 2017. a talvel, on alanud ettevalmistus uue olümpiatsükli esimeseks suureks hooajaks. Treener Matti Killingul on uueks olümpiatsükliks mitmeid ideid ja üheks neist on proovida sel hooajal maailmakarika etapile välja minna lisaks paarisaeru neljapaadile ka kaheksapaadi esindusvõistkonnaga.
Eesti kaheksapaadi projekti elustamine on omamoodi tagasitulek aastasse 2007, kui Eesti akadeemilises sõudmises oli väga edukalt alanud oma kaheksapaadi projekt ja tollane paatkond tuli 23-aastaste seas maailmameistriks. Kahjuks ei suudetud seda tugevat paatkonda koos hoida ja nii jäi unelmate projekt tookord pooleli.
Pekingi olümpiakanalil said 2008. a Kanada kaheksapaadis kuldmedalid kaela kaks Eesti juurtega kanget meest – Adam Jefferson Kreek (sünd 1980) ja Kevin Light (sünd. 1979). Võib ette kujutada akadeemilise sõudmise sõprade tundeid, kes loomulikult ei jõudnud ära kiruda – kui vaid kõik eesti mehed saaks istuda kord kaheksapaati, siis võiks olla ka meie pikkade traditsioonidega akadeemilise sõudmise jaoks lõpuks tõeliselt suur päev.
Vaadates suuri sõudemaid, on suurte traditsioonidega maades kordades enam sõudjaid ja sõudeklubisid, samuti on paljudes sõudemaades meiega võrreldes palju soodsam kliima veespordi jaoks. Suurte sõudemaade spetsialistidel on raske päriselt uskuda, et Eesti oma väikese rahvaarvuga ja sellest tulenevalt väikese sõudeklubide ning sõudjate arvu juures, on suutnud rahvusvahelisel tasemel olla sedavõrd konkurentsivõimeline. Seda enam, et Eestis pole suudetud sõudmise toetajate sekka saada sellisel määral nagu Saksamaal, sisejulgeoleku- ja kaitseministeeriumi. Tekibki küsimus, mis on see miski, mis akadeemilist sõudmist, suhteliselt kitsastes oludes, ikka heal tasemel hoiab.
Püüdes seda miskit defineerida saab öelda, et Eestis on suudetud hoida akadeemilise sõudmise traditsiooni ehk siis akadeemilise sõudmise kultuuri. Sõudmise kultuur toetub aga spordiala juures olevate inimeste ja eelkõige sõudetreenerite osale selles. Võib öelda, et Eesti sõudmise juurde on ikka tulnud ja sageli pikalt seda tööd teinud mitmed legendaarsed treenerid. Üks neist, kes akadeemilise sõudmise taset pikalt hoidnud – on 2016. a Eesti parimaks treeneriks kroonitud ning koos purjetamistreener Rein Ottosoniga kõrgeimat treeneri kvalifikatsiooni omav Matti Killing. Killingu tööstaaž treenerina tundub uskumatuna isegi nendele, kes temaga pidevalt kokku puutuvad. Heas füüsilises ja vaimses toonuses ning alati kerge sammuga liikuv Matti Killing on teinud treeneritööd juba 50 aastat.
1. veebruaril 2017 on see täpne ajalooline moment, kui põline Pärnu Rääma kandi poiss Matti Killing läheb oma õpilastele trenni andma Kalevi Sõudebaasi (Suur-Jõe tänaval), ning kus saavad Mattit õnnitleda väga väärika tööjuubeli puhul õpilased, kolleegid ja sõbrad. Kui Killingu tänased õpilased kuulsid, et nende treener alustas tööd (tollal Rääma poolsel kaldal “Dünamo” baasis) 1967. a, siis tundus see neile nii kauge ajaloona, mida isegi raske ette kujutada. Matti Killingu jaoks olid omal ajal erinevaks eeskujuks nii Erich Seiler kui Juhan Mitt ja Mihkel Leppik. Kogemust on kogutud aga igal ajal ka teistelt treeneritelt.
Matti Killingul on olnud suur kannatus. Tema karjäär treenerina algas uskumatult kiire eduga, mida kroonis Raul Arnemanni läbimurre armeemeeskonnas maailma tipptasemele (1976.a Montreali olümpial pronks roolijata neljapaadi eessõudjana) veel suure impeeriumi spordisüsteemi raames. Siis kaua aega nii suurt läbimurret ei tulnud ja uus ajastu algas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel.
Kui lühidalt loetleda vaid eliitpaadi tulemusi, siis nendel aastatel on Matti Killingu treeneritöö tulemuseks olnud:
• 1992 Barcelona OM: Roman Lutoškin, Priit Tasane paarisaeru kahepaadil 4. koht;
• 2007 alla 23-aastaste MM: noormeeste kaheksapaadi kuldmedal;
• 2009 MM: Kaspar Taimsoo ja Allar Raja paarisaeru kahepaadil pronksmedal;
• 2010 Londoni OM: paarisaeru neljapaadi 4. koht;
• 2013 ja 2014 MM: paarisaeru neljapaadi 5. koht;
• 2015 MM: paarisaeru neljapaadi pronksmedal
• 2016 Rio de Janeiro OM: paarisaeru neljapaadi pronksmedal.
Eesti akadeemilise sõudmise perele sooviks, et osataks treener Matti Killingu juures õppida häbenemata kõike, mida kogenud treener pakkuda suudab.
Püüdes kokku võtta Killingu tegevust, meenus üks vana anekdoot, kus vene uusrikas olevat näinud Londonis kuulsat inglise muru ja soovinud taolist muru ka oma villa juurde. Inglise aedniku nõuanded olid uusrikkale veidi arusaamatud, sest aednik ütles, et kõik olevat äärmiselt lihtne: “Ilusa muru saab siis, kui muru regulaarselt niita, kasta ja õhutada ning teha seda ilma vahet pidamata viiskümmend aastat.”
Kui tuua see mõistukõne Eesti spordi (ja sõudmise) näitele, siis olemegi meie tänase parima treeneri Matti Killingu fenomeni mõistmisele lähedal – tema ongi see Eesti akadeemilise sõudmise tark ja osav aednik, kes on suutnud Eesti sõudmise muru elus ja rohelisena hoida juba viiskümmend aastat! Oleme tõesti uhked selle üle ning soovime Matti Killingule tema suure unistuse täitumist ja et koidab juba uuel olümpial päev, kui Eesti sõudjad jõuaksid ka olümpiamängudel kõrgeimale pjedestaali astmele. Adam J. Kreek ja Kevin Light Kanada koondises aastal 2008 on seda tunnet juba tundnud, aga kindlasti nutaksime õnnest, kui meie meestele kõlaks ka olümpiamängudel Eesti hümn ja lipuvardasse tõuseks sini-must-valge.
Peeter Järvelaid
Sõudeliidu presiidiumi liige (1984-1988) ja
Eesti Vehklemisliidu endine asepresident