Trumpi eesmärk on mitte lihtsalt juhtida, vaid jätta ajalukku hiilgav jälg – ja teha seda oma tavapärase bravuuriga. Varasem kogemus presidendina andis talle hea ülevaate föderaalvalitsuse toimimisest ja see võimaldab tal sel korral astuda ametisse jõulisemalt ja tõhusamalt. Tal on kindlad plaanid ja sihid viia ellu reforme, mis on olulised poliitiliste eesmärkide kiireks ja efektiivseks rakendamiseks.
Tsentraliseeritud juhitavus ja valitsemisreform
Trumpi administratsiooni üks siht on föderaalvalitsuse sügavpuhastus, mis looks aluse kiiremale ja efektiivsemale poliitika elluviimisele, toetudes lojaalsete ametnike kaasamisele. Trumpi meeskond on teinud ennetavalt koostööd vabariiklaste seadusandjatega, et kasutada eelarvelepitusprotsesse oma tegevuskava edendamiseks. See strateegiline lähenemine erineb oluliselt reaktiivsemast stiilist, mida täheldati tema esimesel ametiajal.
Strateegilised ametisse nimetamised
15. jaanuariks oli Trump valinud kandidaadid kõigile 24 kabineti ja kabineti tasandi ametikohale. See hõlmab selliseid võtmerolle nagu riigisekretär, kaitseminister ja peaprokurör. Lisaks on ta teatanud arvukatest ametisse nimetamistest teistele kõrgematele ametikohtadele, sealhulgas agentuuride juhid ja suursaadikud.
Meeskond, mille ta on valinud, kehastab nii kogemusi kui ka lojaalsust. Marco Rubio, Florida senaator ja endine vabariiklaste presidendikandidaat on Trumpi valik riigisekretäriks, kelle tegevusala on välispoliitika ja diplomaatia. Tulsi Gabbard, endine kongressi liige ja endine demokraatide presidendikandidaat, täidab riikliku luure direktori rolli. Robert F. Kennedy Jr., endise demokraatliku presidendi John F. Kennedy vennapoeg ja tema peaprokuröri Robert F. Kennedy poeg hakkab juhtima tervishoiu- ja inimteenuste ministeeriumit, tuues kaasa nii ajaloolise kaalu kui ka värskeid ideid.
Need valikud viitavad sellele, et Trump keskendub administratsiooni algusest peale oma poliitiliste eesmärkide jätkusuutlikule elluviimisele.
Mar-a-Lago diplomaatia ja sidemed
Trumpi Mar-a-Lago Florida kinnistu on saanud kohaks, kus kohtuvad maailma vägevad. Kanada tagasiastuv peaminister Justin Trudeau leidis end seal arutamas tollimakse ja piiripoliitikat. Itaalia peaminister Giorgia Meloni tegi üllatusvisiidi, et arutada rahvusvahelisi suhteid ja kaubandust.
Meta/Facebooki omanik ja juht Mark Zuckerberg korraldas koos vabariiklastest miljardäridega vastuvõtu Trumpi ametisse vannutamise päeval. See tähistab olulist muutust nende suhetes, eriti arvestades varasemaid pingeid. Ta on annetanud miljon dollarit ka Trumpi avafondi.
Tesla ja SpaceX-i tegevjuht Musk on olnud Mar-a-Lago sagedane külaline, väljendades tugevat toetust Trumpi administratsioonile. Väidetavalt on ta annetanud Trumpi kampaaniale üle 250 miljoni dollari ja hakkab koos miljardärist endise presidendikandidaadi Vivek Ramaswamyga parandama valitsuse tõhusust.
Meta/Facebooki omanik ja juht Mark Zuckerberg korraldas koos vabariiklastest miljardäridega vastuvõtu Trumpi ametisse vannutamise päeval. See tähistab olulist muutust nende suhetes, eriti arvestades varasemaid pingeid. Ta on annetanud miljon dollarit ka Trumpi avafondi.
Jeff Bezos, Amazoni asutaja, kes on arvatavasti maailma kõige rikkam inimene, on samuti külastanud Mar-a-Lagot. Amazon on lubanud avafondile miljon dollarit ja täiendava miljoni dollari suuruse mitterahalise panuse.
Pennsylvania demokraatlik senaator John Fetterman lubas toetada Trumpi ministrite ametisse kinnitamist ja teha koostööd.
Sisserändepoliitika – tõkked ja väljasaatmised
Trump plaanib täielikku sisserändepoliitika reformi, mis tõotab olla palju jõulisem kui tema esimesel ametiajal. Programm „Jää Mehhikosse“ taastatakse, piiri kindlustamine viiakse uuele tasemele ning migrante koheldakse nulltolerantsi põhimõttel. USA tolli- ja piirikaitsevolinik Mark Morgan kirjeldab seda kui „sõnumit, mis ei anna lootust neile, kes püüavad ebaseaduslikult piiri ületada“.
Rahu ja jõu tasakaal
Trumpi välispoliitika fookus on lõpetada „lõputud sõjad“ ja tugevdada Ameerika positsiooni maailmas. Ukraina ja Venemaa konflikti lahendamine ning Hiina majanduslike ja sõjaliste ohtude vastu seismine on tema tegevuskava keskmes. Trump on lubanud dialoogi ja otsustavust rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel.
Trump tagab NATO tugevdamise, aga tema arvates ei tohiks Euroopa riigid enam nõuda, et Ameerika maksumaksjad tasuvad lõviosa Euroopa kaitsmise kuludest. Trumpi sõnul peaksid NATO riigid panustama vähemalt viis protsenti oma SKP-st. Võib arvata, et viis protsenti on esialgne tavapärane läbirääkimiste taktika ja tõeline eesmärk on saavutada NATO liitlastelt umbes kolmeprotsendine panus.
Bideni majanduse lõpp
Trumpi sõnul sümboliseerib demokraatide poolt kiidetud „Bidenomics“ (Bideni(öko)noomika) Bideni majanduspoliitika äpardumist. Trumpi esmane eesmärk on lõpetada rahvast ja riiki kurnav inflatsioon. Uus administratsioon keskendub energiakulude vähendamisele, riigi kulude kärpimisele ja kodumaisele tootmisele.
Valitsuse tõhususe osakond ( Department of Government Efficiency, DOGE)
Trumpi loodud rakkerühma juhivad kaks multi-miljardäri Elon Musk ja Vivek Ramaswamy, kelle eesmärk on drastiliselt kulutusi kärpida.
USA eelarve on umbes 6,5 triljonit dollarit aastas. Musk teatas Trumpi kampaaniarallil, et kavatseb kärpida kaks triljonit dollarit, tervelt kolmandiku eelarvest. See oli muidugi liialdus, et suunata tähelepanu probleemile. Musk ja rõhuv enamus ameeriklastest on veendunud, et maksumaksjate raha raisatakse.
Demokraatide vastulöögid
Vabariiklaste ja demokraatide programmid ja eesmärgid muidugi erinevad – see ongi õigustus erinevate parteide jaoks, aga pahatihti tehakse parteipoliitilistel kaalutlustel ka seda, mis kahjustab riiki. President Trumpi esimesel ametiajal mõtles demokraatide kontrolli all olev esindajatekoda välja süüdistusi kahel korral, et teda ametist tagandada. Mõlemal juhul mõistis senat ta õigeks.
Demokraadid algatasid Trumpi administratsiooni suhtes uurimised oletatavast Venemaa sekkumisest 2016. a valimistesse. Pärast kaks aastat kestnud uurimist, mis läks maksma 32 miljonit dollarit, avaldas erinõunik Robert Mueller 448-leheküljelise raporti, kus pidi tunnistama, et ei Trump ega ükski ta presidendikampaanias osalenu olnud teinud mingit koostööd Venemaaga. Raport nentis ka, et ei saa tõendada, et Trump oleks olnud süüdi uurimise takistamises, milles demokraadid olid samuti Trumpi süüdistanud.
Kuigi kõik pole veel eemaldatud, arvavad juristid, et kohtuastmete läbides ei jää Trump üheski neist süüdi.
Kuna kongressi alustatud uuringud ei andnud demokraatidele soovitud tagajärgi, esitasid president Bideni peaprokurör (Attorney general) ja tema poolt abistatud demokraatide poolt kontrollitud omavalitsuste prokurörid 91 süüdistust Trumpi vastu. Kuigi kõik pole veel eemaldatud, arvavad juristid, et kohtuastmete läbides ei jää Trump üheski neist süüdi.
Kuna uuel ametiajal kontrollivad kongressi mõlemat koda ja riigi peaprokuröri vabariiklased, siis demokraadid enam Trumpi valitsust fiktiivsete uuringute ja süüdistega kimbutada ei saa.
Järeldused
Trumpi teine ametiaeg lubab olla midagi sellist, mida võib võrrelda ajaloolise eksperimendiga, kus visioon ja pragmaatika kohtuvad nagu torm ja päike, mis kombineerib poliitilist energiat ja ulatuslikke reforme. Olenemata sellest, kas see viib Ameerika „kuldajastuni“, nagu lubas Trump, on selge, et Trump hakkab oluliselt mõjutama Ameerika ja maailma tulevikku.
Koostöövõimalused demokraatidega – olgu need seotud infrastruktuuri arendamise või riikliku poliitika elluviimisega – pakuvad lootust, et ameeriklased võiks ühenduda eesmärgiks, mis teeb Ameerika jälle võimsaks, nagu Trump on lubanud.
Üks on kindel: kui Trump midagi teeb, siis ei jää see märkamatuks. Ameerika ootab, ja maailm hoiab hinge kinni.
