Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse paarsada aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured, rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks.
Ameerika verise kodusõja-aegne president Abraham Lincoln väitis: „Rahvas ei jää igavesti pooleks“ – kuid ameeriklaste seas on valijate eelistused tihti nii tugevalt lahus, et otsustavaks saavad sageli seitse nn „lahinguvälja osariiki“, kus valijate toetus on traditsiooniliselt tasakaalus.
Bideni ametiajal on USA rahvusvaheline kuvand pidanud taluma Afganistanist väljatõmbumise katastroofi, Ukraina-Venemaa sõda ja Lähis-Ida konflikte, mille tõttu on Ameerika Ühendriikide maine oluliselt kannatanud. Selle aasta valimistel on seetõttu erakordselt tähtsad tagajärjed niihästi USA kui maailma tulevikule.
Demokraatide parteid esindav asepresident Kamala Harris astub vastamisi vabariiklaste kandidaadi, endise presidendi Donald Trumpiga.
Presidendikandidaadid
Kamala Harris lõpetas Howardi ülikooli ja sai õigusteaduse kraadi Hastingsi kolledžist. Esialgsel osariigi advokatuuri eksamil ta kukkus läbi, aga teine katse õnnestus.
Harrise poliitiline karjäär toimus California osariigis, kus demokraadid domineerivad. Alates 2006. aastast pole seal ühtegi vabariiklast osariigi ametisse valitud. Ta valiti esmalt prokuröriks ja seejärel senaatoriks. Harris on tegutsenud ainult poliitikuna, mingit muud tööd ta pole teinud.
Presidendikandidaadiks sai Harris kummalisel viisil. Bideni ja Trumpi debatt tõestas demokraatide partei tuusadele, et Biden pole enam teovõimeline ega suuda valimisi võita. Polnud enam küllalt aega eelvalimisteks, et valida uus kandidaat. Seetõttu ei jäänud muud üle kui lasta Bideni valijameestel Harris kandidaadiks määrata.
Harris ja demokraadid pooldavad progressiivseid, st vasempoolseid muudatusi ja mitmekesisust, mille all mõeldakse vähemusgruppide soosimist.
Donald Trump sai bakalaureusekraadi majandusteaduses Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikoolist. Pärast isalt miljoni dollari seemneraha saamist sai temast edukas multimiljardärist kinnisvaramagnaat ja ärimees.
Donald Trump valiti presidendiks aastal 2016, aga ta kaotas Bidenile 2020. aasta valimistel. Ta väitis, et need valimised olid ebaõiglased. Kohtute kaudu ta ühegi osariigi tagajärgi muuta ei saanud.
Trump rõhutab traditsioonilist konservatiivsust. Ta moto on „Make America Great Again“ (Teeme Ameerika jälle võimsaks) ja ta eesmärk on taastada USA võimsus.
President Bideni justiitsminister ja mitmed demokraatide poolt ametisse määratud prokurörid on süüdistanud Trumpi hulgalistes kuritegudes ja New Yorgi linna kohtus on ta demokraatidest koosneva žürii poolt ka süüdi mõistetud. Trumpi pooldajad ja näib, et ka enamik ameeriklasi, neid süüdistusi ja kohtu otsust tõsiselt ei võta. Samuti mitte USA ülemkohus, nagu nähtub hiljutistest otsustest, mis leidis, et süüdimõistev kohtuotsus New Yorgis tehti põhiseadust rikkudes.
Asepresidendi-kandidaadid
Vabariiklaste asepresidendikandidaat J.D. (James David) Vance lõpetas Ohio osariigi ülikooli, summa cum laude, ja sai õigusteaduse doktorikraadi prestiižikast Yale ülikoolist. 2016. aastal avaldas Vance raamatu „Hillbilly Elegy: memuaar perekonnast ja kultuurist kriisis“. (Hillbilly on mäestiku kolkaelanike halvustav nimetus.) See oli The New York Times’i enimmüüdud raamatute nimekirjas kaks aastat järjest ja pälvis 2017. a auhinna mittefiktsiooni eest.
Demokraatide asepresidendikandidaadi, Minnesota osariigi kuberneri Tim Walzi poliitilist karjääri on varjutanud vastuolud, kõige enam ta „varastatud vapruse“ seik. Walz väitis, et ta kandis relva lahingutandril. Fakt on see, et siis, kui ta üksus läks Afganistani, teenis Walz Itaalias, lahingutandrist kaugel. Walz on ka oma sõjaväelise auastme kohta valetanud, väites, et saavutas kõige kõrgema allohvitseri aukraadi, tõeliselt läks ta aga erru ühe aukraadi võrra madalamaga.
Olulised valimisteemad
Küsitlused näitavad, et valijaid häirib kõige enam majanduse allakäik ja inflatsioon, teisel kohal on USA piirikatastroof ja ebaseaduslik immigratsioon, sellele järgnevad abordiõiguse, kuritegevuse ja tervishoiu küsimused.
Bideni ja Harrise ametiajal on olnud pea kõikidel soovijatel võimalik ületada USA lõunapiir. Teave, et piir on avatud, on levinud ja seetõttu pole kunagi varem Ameerika ajaloos saabunud riiki nii palju ebaseaduslikke piiriületajaid. Suurem hulk on registreerinud oma nimed piirivalvuritele, aga keegi ei tea, kui palju piiriületajaid on sisenenud ilma ennast registreerimata. Mehhiko kuritegelike kartellide salakaubavedajad on toonud Ameerikasse suurel hulgal Hiina toorainetest, Mehhikos tablettideks valmistatud fetanüüli – uimasteid, mis on tapnud viimaste aastate jooksul umbes 100 000 ameeriklast aastas. Kartellide inimkaubitsejad, nn koiotid, on Ameerikasse toimetanud palju alaealisi. Paljud nendest olid piirivalveameti teatel korduvalt vägistatud. Bideni-Harrise valitsus on tunnistanud, et ei tea, mis on saanud enam kui 320 000st üle piiri toodud migrantide lapsest.
Harrise kampaania üritab aga väita, et ebaseaduslikud immigrandid olulisi probleeme ei ole tekitanud.
Trumpi valimisplatvorm seab esikohale inflatsiooni langetamise, töökohtade loomise ja maksude kärpimise. Harrise majandusprogramm lubab samuti inflatsiooni langetamist, aga pakub laiendatud, väga kulukaid sotsiaalteenuseid ja palkade tõstmist, mis kasvataks oluliselt USA riigivõlga.
Pärast ülemkohtu otsust tühistada üleriigiline abordi lubamise seadus on abort muutunud tähtsaks valimiste teemaks, mis soosib Harrise kandidatuuri. Vabariiklased üritavad selgitada, et nüüd, kus iga osariik võib kehtestada oma abordiseaduse, on abordi küsimus demokraatlikumalt lahendatud. Abordiküsimust peab 67 protsenti Harrise toetajatest hääle andmisel oluliseks.
Rahvusvaheliselt on need valimised olulised, kuna mõlemad kandidaadid toovad USA välispoliitikasse täiesti erinevaid lähenemisviise. Harris on pühendunud mitmepoolsusele ja jätkuvale koostööle NATO liitlastega. Trump seevastu pooldab välissuhetes USA-le keskendumist, eriti Hiinaga. Trump väitis kunagi: „USA ei vaja maailma nii palju kui maailm vajab meid,“ rõhutades oma eelistust Ameerika-kesksele poliitikale.
Trump on valimiskampaania käigus kinnitanud, et presidendiks saades lõpetab ta Ukraina-Venemaa sõja 24 tunni jooksul. Vaevalt et keegi, kaasa arvatud ta ise, seda päriselt usub. On aga ebetõenäoline, et ta üritab rahu saavutada Ukraina territooriumi arvel. Ta saaks Putini panna saba jalge vahele tõmbama, kui annaks Ukrainale küllaldaselt õhutõrjet, rünnakuks pikamaarakette ning tühistaks Bideni kehtestatud Venemaa territooriumi USA relvadega ründamise keelu.
Harrisel sel teemal uut lähenemist ei ole. Ta on ilmselt nõus jätkama Bideni valitsuse Ukraina-poliitikat, mis näib olevat toetada Ukrainat mitte nii palju, et Ukraina sõja võidaks, vaid nii palju, et Ukraina ega ka Venemaa sõda ei kaotaks.
Kandidaatide eelised
Demokraadid arvavad, et isikuomadused on valimistel sama otsustavad kui poliitilised seisukohad. Paljud poliitanalüütikud on väitnud, et 2020. a valimistel ei võitnud Biden seetõttu, et ta rahvale meeldis, vaid seetõttu, et Trumpi paljud ei sallinud. Selle aasta valimiskampaanias üritavad demokraadid kirjeldada Trumpi kui demokraatia hävitajat. Mõned vasakpoolsed meediamogulid kutsuvad teda koguni Hitleriks ja sellega õigustavad ükskõik millist alatut taktikat või valimispettust – pole ju midagi keelatud, kui on vaja Hitler peatada!
Näib, et mõnevõrra on selline taktika edukas olnud. Küsitlused on näidanud järjekindlalt üleriigilist Harrise edu Trumpi üle ja vähest edumaad ka nn kaalukeele- või lahinguväljaosariikides. Osaliselt on põhjuseks see, et paljud lojaalsed demokraatide partei liikmed on pärast seda, kui partei Bidenist lahti sai, toetanud küsitlustel Harrist. Ameerika Ühendriikides on umbes 45 miljonit registreeritud demokraati, aga ainult 36 miljonit vabariiklased. Sõltumatuid valijaid, neid, kel pole parteilist kuuluvust, on 32 miljonit.
Abordipoleemika, mis tekkis, kui ülemkohtus otsustas tühistada üleriigilise abordiseaduse, aitab Harrisel võita naiste hääli. Rohkem kui enamik valijatest pooldab naiste piiramatut aborditegemise õigust. Harris mõistab, et ta peab ennast nii palju kui võimalik ebapopulaarsest president Bidenist eemaldama.
Küsitluste järgi suhtuvad valijad Trumpi poliitikasse positiivsemalt: 44 protsenti arvavad, et ta poliitika aitab, 31 protsenti arvavad, et teeb kahju.
Küsitluste ennustused
Hiljutine ajalehe The New York Times küsitluse tulemus näitab, et Kamala Harris ja Donald Trump on peaaegu võrdsed seitsmes nn lahinguväljaosariigis. 10. oktoobril avaldatud küsitlused on tekitanud demokraatidele siiski muret, sest need näitavad, et asepresident Kamala Harrise võiduvõimalused on langemas. Eriti Emersoni kolledži, Maristi kolledži ja The New York Times’i küsitlused, mis on kõige usaldusväärsemad Ameerikas, näitavad, et Donald Trumpi võiduvõimalused on tõusuteel.
Küsitlused näitavad, et valijate suhtumine Trumpi on praegu parem, kui see oli 2020. ja 2016. aasta kampaaniates, samas kui Harrise positiivsed reitingud on samaväärsed president Joe Bideni omadega 2020. aastal, kuid paremad, kui oli demokraatide kandidaat Hillary Clintoni reiting 2016. aastal, kui Clinton kaotas.
Näib, et demokraatide ja vabariiklaste valijate koalitsioonid muutuvad. Võrreldes 2020. aasta valijaskonnaga on Trump meessoost valijatega kuue protsendi võrra tõusnud, samas kui demokraadid on kaotanud 20 protsenti mustanahaliste, 10 hispaanlaste ja 3 protsenti noorte toetusest, selgub Times/Siena küsitlusest.
Meeste toetus endisele presidendile on kasvanud kuue protsendi võrra, samas kui naiste toetus Harrisele on kasvanud 3 protsenti. Ülikooliharidusega valijate toetus Harrisele on kasvanud 10 protsenti, mis annab talle selles valijate grupis 26-protsendise eelise.
Peab täheldama, et valijate kavatsuste mõõtmine küsitlustega pole varasematel valimistel õigeid ennustusi andnud. 2016. aastal ennustasid küsitlused küll õigesti Hillary Clintoni rahvahääletuse võitu, kuid ei suutnud ette näha Trumpi valimiskolledži võitu kriitilistes osariikides, mis päädis Trumpi valimisvõiduga.
Ameerika Avaliku Arvamuse Uuringute Assotsiatsioon leidis, et vead olid põhjustatud vabariiklastest valijate alaesindatuse, kolledžiharidusega, demokraate soosivate valijate üleesindatuse ja nende valijate alahindamise tõttu, kes polnud küsitluste ajal veel valimisotsust teinud, aga hääletasid lõpuks Trumpi poolt.
Järeldused
Lõppkokkuvõttes on ainuke küsitlus, mis midagi tähendab, see, mis toimub valimistel. Niihästi demokraadid kui ka vabariiklased hellitavad lootusi ja rõhutavad uudiseid ja küsitluste tulemusi, mis näivad neile soodsad. Kõige viimaste küsitluste järgi on valijate toetus, eelkõige nn lahinguväljaosariikides, siiski kaldumas Trumpi suunas.
5. novembril peaksime teada saama, kumb kandidaat vannutatakse 20. jaanuaril Ameerika Ühendriikide presidendiks. Peame aga arvestama ka võimalusega, et ei tea. 2000. aasta valimistel polnud valimispäevalgi teada, kas presidendiks saab George Bush või Al Gore. Bush võitis Floridas nii väheste häältega, et osariigi seadused nõudsid kõikide häälte käsitsi üle lugemist. Kuu aega kestnud juriidiliste lahingute jada lõppes ülemkohtu vastuolulise otsusega 5:4 Bushi kasuks.
Jääme lootma, et selle aasta valimised tõestavad taas Winston Churchilli kuulsaid sõnu: „Keegi ei teeskle, et demokraatia on täiuslik. Võib tõepoolest öelda, et demokraatia on halvim valitsemisvorm, välja arvatud kõik muud, mida on aeg-ajalt proovitud.“
