Kui üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis võiks Peeter Põldre täita terve suure raamatukogu lugudega sellest, mida ta on Eesti kogukonna mitmekülgse ja pühendunud fotograafina näinud ja kogenud.
Kuid see lugu räägib suuremeelsusest ja ühtekuuluvustundest. Peeter ja tema pere, kuhu kuuluvad abikaasa Kathryn ning tütred Kristina ja Anneliis, on liitunud KESKUS International Estonian Centre toetajate perega Kalevipoja Laua annetajatena.
„Annetamine KESKUSele pakub väliseestlastele kord elus avanevat võimalust näidata oma pühendumust oma pärandi tulevikule läbi hariduslike ja kultuuriliste võimaluste, mida KESKUS hakkab pakkuma,“ ütles Peeter. „Otsustasime selle annetuse teha perekonnana,“ selgitas ta. „See võimaldab meil väljendada tänulikkust elukestvate eesti sõpruste eest, mis on meid õnnistanud.“
Meie kogukonna ajaloo dokumenteerimine
Peeter on Eesti kogukonna üritustel tuntud nägu oma Nikoni kaamera ja hästi varustatud fotokotiga. Ta on viimase 20 aasta jooksul pildistanud väga erinevaid sündmusi ja olnud korduvalt Torontos ilmuva ajalehe Eesti Elu ametlik pressifotograaf.
Küsimuse peale, millised on olnud tema kõige meeldejäävamad hetked, ta muigab. „See on nagu paluda mul hinnata oma lemmikrooga,“ ütles ta. „Neid on olnud nii palju!“
Kuid on mõned eriti silmapaistvad sündmused, näiteks reis Ottawasse, et pildistada president Toomas Hendrik Ilvest Ottawa Rideau Hallis – see oli esimene Eesti presidendi riigivisiit Kanadasse.
Kui ta kajastas prints Harry 2017. aasta Invictus Games'i külastust, sai Peetrist Eesti võistkonna ametlik fotograaf. Kui Jaune Engel võitis meeskonna esimese medali, polnud tal väljakul toimuvaks autasustamistseremooniaks lippu. Peeter oli sealsamas murul, valmis pildistama ja hankis kiiresti lipu ühelt tribüünil viibinud Eesti pealtvaatajalt.
Peeter on fotograafiast huvitunud juba teismeeast saati. 2000. aastate alguses, digifotograafia tulekuga, hakkas ta kaastööd tegema Eesti Elule. Ta tunneb kogukonda hästi, kuna on alates 2004. aastast tegev ka Eesti Sihtkapitali Kanadas (EFC) juhatuse liikmena. Ta on olnud korp! Vironia liige peaaegu 50 aastat.
Tema ja Kathryn on reisinud Eestisse üle tosina korra, sealhulgas kuuel korral selleks, et pildistada nii noorte- kui ka üldlaulupidusid ja tantsupidusid – kõik need on olnud äärmiselt meeldejäävad külastused.
Kathryn on alati innukas reisikaaslane. „Kus mujal näeb tuhandeid lauljaid ja sadat tuhandet vaatajat osalemas sellisel uskumatul üritusel?“ ütles ta.
Pärast Mississaugasse kolimist on Peeter olnud tegev organisatsioonis The Riverwood Conservancy ja on selle endine juhatuse esimees.
“[Peeter] töötas 40 aastat kliinilise hematoloogina, ravides tõsiseid haigusi nagu leukeemia, peamiselt Sunnybrook Health Sciences Centre'is Torontos… Kathryn töötas erinevates spetsialiseeritud õendusvaldkondades, sealhulgas hematoloogias, gastroenteroloogias ja viimati on spetsialiseerunud hepatoloogiale.”
Kõik sai alguse Toronto General Hospitalist
Lugejad ei pruugi aga teada, et Peetril oli enne 2021. aastal pensionile jäämist prestiižne karjäär meditsiinis. Ta kaitses Toronto Ülikoolis kaks doktorikraadi: meditsiinis (MD) ja kõrghariduses (EdD).
Ta töötas 40 aastat kliinilise hematoloogina, ravides tõsiseid haigusi nagu leukeemia, peamiselt Sunnybrook Health Sciences Centre'is Torontos. Seal oli ta 20 aastat esimene haridusvaldkonna asepresident ning seitse aastat meditsiiniprofessiooni asepresident. Ülikoolis edutati ta 2005. aastal professoriks ja ta jäi pensionile emeriitprofessorina.
Aastatel 2010–2020 täitis ta erinevaid rolle College of Physicians and Surgeons of Ontario, kulmineerudes presidendi ametikohaga 2019. aastal.
Kathryn omandas õenduskraadi Charles Sturti Ülikoolis New South Walesis Austraalias. Ta töötas erinevates spetsialiseeritud õendusvaldkondades, sealhulgas hematoloogias, gastroenteroloogias ja viimati on spetsialiseerunud hepatoloogiale. Praegu töötab ta Toronto piirkonnas 13 arstist koosneva meeskonnaga, et pakkuda ravi hepatiidiga patsientidele.
Paar kohtus, mis pole üllatav, Toronto General Hospitali palatis ja nad abiellusid Peetri eesti kirikus 1984. aastal. Päeva tegi eriti meeldejäävaks asjaolu, et täpselt samal ajal külastas linna üks kuulus külaline. Kathryn meenutab: „Ma peaaegu hilinesin pulma, sest paavst Johannes Paulus II külastas Torontot ja rongkäik oli meie kodu lähedal, ja pani liikluse seisma!“
Kuid tseremoonia sujus tõrgeteta ja Põldre pereelu sai alguse.
Palju mälestusi suvelaagrist
Kristina ja Anneliis on olnud Eesti kogukonna aktiivsed liikmed juba varasest east peale. Nad hakkasid Jõekääru suvelaagris käima vastavalt seitsme- ja nelja-aastaselt.
„Mina käisin kaasas laagriõena,“ ütles Kathryn. „Tüdrukud armastasid laagrielu ja vanemaks saades said neist rannajuhid (ehk vetelpäästjad).“
Kristina omandas bakalaureusekraadi McMasteri Ülikoolis ning kaks magistrikraadi Toronto Ülikoolis – terviseinformaatika ja tervishoiukorralduse alal. Ta töötab projektijuhina Sunnybrookis, jätkates Põldrete pärandit. Kristina tantsis mitu aastat rahvatantsurühmas Kungla, sealhulgas 2014. aasta tantsupeol ja viimati Nou Pois Älaud tantsulaagris 2025. aastal. Ta on täitnud erinevaid juhtrolle korp! Amicitias.
Anneliisil on Toronto Ülikooli magistrikraad hariduse alal ning bakalaureusekraadid Ottawa ja Westerni ülikoolidest. Ta õpetab Guelphis algkoolis prantsuse keele süvaõppes. Anneliis laulis laulupeol koori Ööbik liikmena. Ta on olnud Jõekääru Vilistlaslaagri JKAL asutaja-korraldaja ja on samuti korp! Amicitia liige.
Perekonnalugu hõlmab mitut mandrit
Peetri vanemad rändasid enne Kanadasse sisseseadmist palju miile. Tema isa August sündis Siberis Tomskis ja põgenes Märjamaalt Soome kaudu. Ema Herta põgenes Saaremaa lääneosast 28. septembril 1944. Nad kohtusid ja abiellusid Stockholmis ning reisisid 1948. aastal Argentinasse, sest isa, kes oli metsavend, kartis Nõukogude võimude poolt repatrieerimist.
Peeter sündis Buenos Aireses ja pere tuli Kanadasse, kui ta oli nelja-aastane.
Peeter ja Kathryn ning nende tütred on uhked ja tänulikud rolli eest, mida nad saavad täita Eesti kogukonna tuleviku kujundamisel.
Mõlemad usuvad, et eesti juurtega inimeste avasüli vastuvõtmine – ka siis, kui nad ei räägi eesti keelt vabalt või on pärit segaperedest – on oluline, et kogukond saaks kasvada ja õitseda.
Peeter lisab: „Oluline on ka rahvusvaheline aspekt, mis tõmbab ligi inimesi ja üritusi üle kogu maailma.“
Inimesena, kes on näinud KESKUSe visiooni kasvamist ideeidust reaalseks hooneks, on Peetril hea meel, et see suur ettevõtmine on nüüd kuju võtmas ja ehitustööd käivad täiel tuuril.
„Koostöös Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Unioni ja Tartu College'iga, samuti endise Eesti Maja peamiste rentnike ja kasutajagruppidega, saab tabava nimega KESKUSest suurim panustaja sellesse, mida tähendab olla eestlane Kanadas,“ ütles Peeter.
Ja iseenesestmõistetavalt ootab ta huviga oma fotograafiliste rännakute jätkamist KESKUSes. „Ootan põnevusega kõigi huvitavate pildistamisvõimaluste avastamist selles kaunis uues hoones,“ ütles ta. „Ennustan, et KESKUSest saab suurim ja prestiižseim omataoline keskus ülemaailmse eesti kogukonna jaoks.“
Aita ka sina KESKUSe projekti lõpuni viia!
Annetamaks klõpsake: https://www.estoniancentre.ca/kapitalikampaania, helistage numbrile +1 647 250 7136 või saatke e-kiri donations@estoniancentre.ca . Annetusi võib teha mitme peale või üksikisiku või perekonna auks. Kõikide annetuste kohta väljastatakse maksukviitung, Kanadas Estonian Arts Centre'i kaudu, USA maksukviitungid Myriad USA kaudu ja Eesti maksukviitungid Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.
KESKUSe veebilehel leidub viimaseid uudiseid. KESKUS jälgitav: Facebook @EestiKeskus, X @keskus, Instagram @keskus.iec
